August Vask: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pilt kustutatud
PResümee puudub
21. rida: 21. rida:


==Elulugu==
==Elulugu==
Sündis 27. juunil 1891 [[Järvamaa]]l, Türi-Alliku vallas talupidaja peres. Õppis [[Paide Gümnaasium]]is.
Sündis 27. juunil 1891 [[Järvamaa]]l Türi-Alliku vallas talupidaja peres. Õppis [[Paide Gümnaasium]]is.


===Esimeses maailmasõjas===
===Esimeses maailmasõjas===
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1915. aasta septembrist 380. [[Minsk]]i družiinas. Jaanuarist 1916 [[Pihkva]] lipnikekoolis, mille lõpetas juunis 1916.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli 1915. aasta septembrist 380. [[Minsk]]i družiinas. Jaanuarist 1916 õppis [[Pihkva]] lipnikekoolis, mille lõpetas juunis 1916.


Teenis seejärel nooremohvitserina 358. [[Vitebsk]]i družiinas. Ülendati aprillis 1917 alamleitnandiks. Vabastati teenistusest
Seejärel teenis nooremohvitserina 358. [[Vitebsk]]i družiinas. Ülendati aprillis 1917 alamleitnandiks. Vabastati teenistusest detsembris 1917.
detsembris 1917.


===Eesti Vabadussõjas===
===Eesti Vabadussõjas===
36. rida: 35. rida:
Ülendati jaanuaris 1920 leitnandiks ja veebruaris 1920 alamkapteniks.
Ülendati jaanuaris 1920 leitnandiks ja veebruaris 1920 alamkapteniks.


Autasustati Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest kahe [[Vabadusrist]]iga ning lisaks sellele sai autasuks [[Tartumaa]]l [[Tähtvere vald (Nõo kihelkond)|Tähtvere vallas]] [[Ilmatsalu mõis]]as Vase talu.
Autasustati Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest kahe [[Vabadusrist]]iga ning sai autasuks [[Tartumaa]]l [[Tähtvere vald (Nõo kihelkond)|Tähtvere vallas]] [[Ilmatsalu mõis]]as Vase talu.


===Eesti Vabariigis===
===Eesti Vabariigis===
Peale Vabadussõda teenis alates 1920. aasta maist [[5. Üksik jalaväepataljon|5. jalaväepolgu]] 3. pataljoni nooremohvitseri ja rooduülemana. Alates 1922. aasta juulist [[5. Üksik jalaväepataljon|5. üksiku jalaväepataljoni]] rühmaülem ja rooduülema kohusetäitja.
Pärast Vabadussõda teenis alates 1920. aasta maist [[5. Üksik jalaväepataljon|5. jalaväepolgu]] 3. pataljoni nooremohvitseri ja rooduülemana. Alates 1922. aasta juulist [[5. Üksik jalaväepataljon|5. üksiku jalaväepataljoni]] rühmaülem ja rooduülema kohusetäitja.


Juunist 1923 [[2. Üksik jalaväepataljon|2. jalaväerügemendi]] rühmaülem ja kompaniiülema abi.
Juunist 1923 oli ta [[2. Üksik jalaväepataljon|2. jalaväerügemendi]] rühmaülem ja kompaniiülema abi.


Oktoobrist 1928 [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni]] 3. kompanii ja märtsist 1932 (detsembrist 1934 Kuperjanovi partisanide pataljoni) 1. kompanii ülem.
Oktoobrist 1928 oli [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni]] 3. kompanii ja märtsist 1932 (detsembrist 1934 Kuperjanovi partisanide pataljoni) 1. kompanii ülem.


Ülendati 1924. aastal kapteniks ja 1932. aastal majoriks.
Ülendati 1924. aastal kapteniks ja 1932. aastal majoriks.
52. rida: 51. rida:


===Teises maailmasõjas===
===Teises maailmasõjas===
Osales [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal juulis 1941 [[Suvesõda|Tartu vabastamises]], olles [[Tartumaa]] vabatahtlike üksuse ülem.
Osales [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal juulis 1941 [[Suvesõda|Tartu vabastamises]], olles [[Tartumaa]] vabatahtlike üksuse ülem.


Augustist 1941 [[181. Eesti julgestusgrupp|181. Eesti julgestusgrupi]] ülem, kellena osales lahingutes [[Punaarmee]] vastu [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. Lahkus teenistusest märtsis 1942.
Augustist 1941 [[181. Eesti julgestusgrupp|181. Eesti julgestusgrupi]] ülem, kellena osales lahingutes [[Punaarmee]] vastu [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. Lahkus teenistusest märtsis 1942.


Oli 1943-1944 [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e Tartu osakonna esimees.
Oli 1943–1944 [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e Tartu osakonna esimees.


Veebruarist 1944 [[Eesti 1. Tagavararügement|1. Eesti tagavararügemendi]] 1. pataljoni ülem ja alates augustist 1944 rügemendi ülem. Taandus 1944. aasta septembris oma väeosaga Saksamaale
Veebruarist 1944 [[Eesti 1. Tagavararügement|1. Eesti tagavararügemendi]] 1. pataljoni ülem ja alates augustist 1944 rügemendi ülem. Taandus 1944. aasta septembris oma väeosaga Saksamaale
63. rida: 62. rida:
Oli pärast sõda [[Zedelgem]]i vangilaagris, hiljem asus elama [[Inglismaa]]le. Suri 26. juunil 1958 Inglismaal [[Aylesbury]]s. Tuhastati [[Oxford]]i krematooriumis.
Oli pärast sõda [[Zedelgem]]i vangilaagris, hiljem asus elama [[Inglismaa]]le. Suri 26. juunil 1958 Inglismaal [[Aylesbury]]s. Tuhastati [[Oxford]]i krematooriumis.


==Tunnustused==
==Tunnustus==
*21. veebruar 1920 [[Vabaduse Rist]]i II liigi 3. järk
*21. veebruar 1920 [[Vabaduse Rist]]i II liigi 3. järk
*1. september 1920 Vabaduse Risti II liigi 2. järk
*1. september 1920 Vabaduse Risti II liigi 2. järk


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 13. november 2019, kell 01:46

August Vask
Sünniaeg 27. juuni 1891
Järvamaa
Surmaaeg 26. juuni 1958 (66-aastaselt)
Inglismaa
Auaste major
Juhtinud 181. Eesti julgestusgrupp
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda
Autasud Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi II/2
Vabadusristi II/3
Kotkaristi IV klass (1935)
II klassi Raudrist
I klassi Raudrist

August Vask VR II/2. ja II/3. (27. juuni 1891 Türi-Alliku vald, Järvamaa26. juuni 1958 Aylesbury, Inglismaa) oli Eesti sõjaväelane (major).

181. Eesti julgestusgrupi ülem augustist 1941 kuni märtsini 1942.

Elulugu

Sündis 27. juunil 1891 Järvamaal Türi-Alliku vallas talupidaja peres. Õppis Paide Gümnaasiumis.

Esimeses maailmasõjas

Esimese maailmasõja ajal oli 1915. aasta septembrist 380. Minski družiinas. Jaanuarist 1916 õppis Pihkva lipnikekoolis, mille lõpetas juunis 1916.

Seejärel teenis nooremohvitserina 358. Vitebski družiinas. Ülendati aprillis 1917 alamleitnandiks. Vabastati teenistusest detsembris 1917.

Eesti Vabadussõjas

Vabadussõjas teenis alates 23. novembrist 1918 5. jalaväepolgu 1. roodus ja jaanuarist 1919 5. jalaväepolgu 2. roodus.

Sai märtsist 1919 5. jalaväepolgu 9. roodu ülemaks, kellena sõdis kuni Vabadussõja lõpuni, osaledes lahingutes Punaarmee vastu Viru ja Pihkva rindel.

Ülendati jaanuaris 1920 leitnandiks ja veebruaris 1920 alamkapteniks.

Autasustati Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest kahe Vabadusristiga ning sai autasuks Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalu mõisas Vase talu.

Eesti Vabariigis

Pärast Vabadussõda teenis alates 1920. aasta maist 5. jalaväepolgu 3. pataljoni nooremohvitseri ja rooduülemana. Alates 1922. aasta juulist 5. üksiku jalaväepataljoni rühmaülem ja rooduülema kohusetäitja.

Juunist 1923 oli ta 2. jalaväerügemendi rühmaülem ja kompaniiülema abi.

Oktoobrist 1928 oli Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ja märtsist 1932 (detsembrist 1934 Kuperjanovi partisanide pataljoni) 1. kompanii ülem.

Ülendati 1924. aastal kapteniks ja 1932. aastal majoriks.

Oli korduvalt sõjaringkonnakohtu ja 2. jalaväerügemendi ohvitseride kogu juhatuse liige ning Kuperjanovi partisanide pataljoni ohvitseride kogu ja aukohtu esimees. Vabastati teenistusest 1938. aasta juunis.

Seejärel pidas oma Vase talu Tartumaal.

Teises maailmasõjas

Osales teise maailmasõja ajal juulis 1941 Tartu vabastamises, olles Tartumaa vabatahtlike üksuse ülem.

Augustist 1941 181. Eesti julgestusgrupi ülem, kellena osales lahingutes Punaarmee vastu idarindel. Lahkus teenistusest märtsis 1942.

Oli 1943–1944 Vabadusristi Vendade Ühenduse Tartu osakonna esimees.

Veebruarist 1944 1. Eesti tagavararügemendi 1. pataljoni ülem ja alates augustist 1944 rügemendi ülem. Taandus 1944. aasta septembris oma väeosaga Saksamaale

Pärast sõda

Oli pärast sõda Zedelgemi vangilaagris, hiljem asus elama Inglismaale. Suri 26. juunil 1958 Inglismaal Aylesburys. Tuhastati Oxfordi krematooriumis.

Tunnustus

  • 21. veebruar 1920 – Vabaduse Risti II liigi 3. järk
  • 1. september 1920 – Vabaduse Risti II liigi 2. järk

Kirjandus

  • Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Vabadussõja Ajaloo Selts, Viljandi Muuseum. Viljandi 2016. Lk 817

Välislingid