Plastid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 11. november 2019, kell 14:54

See artikkel räägib materjalist, linna kohta Venemaal vaata artiklit Plast (linn).

Niitjad plastikiud merelises keskkonnas. Mikroplastik on järjest kasvav keskkonnaprobleem

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Pilt:Albatross at Midway Atoll Refuge (8080507529).jpg|pisi|Surnud albatross, kelle kõhtu täidavad plastijäätmed – sellised pildid on mõjutanud inimeste suhtumist plastikusse]]
 [[Pilt:Snap-40.jpg|pisi|Niitjad plastikiud merelises keskkonnas. [[Mikroplastik]] on järjest kasvav [[keskkonnaprobleem]]]]
-'''Plastid''' ehk '''plastmassid''' on [[sünteetiline materjal|sünteetilised materjalid]], mis kujutavad endast kas puhtaid [[vaik]]e või vaigu ja rea lisandite ([[täiteaine]], [[plastifikaator]], [[stabilisaator]], [[värvaine]] jms) sulameid.
+*
-Esimene sünteetiline plast oli [[bakeliit]], mis töötati välja [[1907]]. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="Buranyi" />
-Plastide odavuse, mitmekülgsuse ja kerguse tõttu on nad saanud üldkasutavaks paljudel aladel ning muutnud oluliselt [[tarbijakäitumine|tarbijakäitumist]] ning kaasaegset ühiskonda. Aastane plastitoodang on jõudnud 340 miljoni tonni juurde.<ref name="Buranyi" />
-Kuna plastide [[taaskasutus]] on raskendatud, sest selle omadused halvenevad, siis näiteks USAs taaskasutatakse alla 10% toodetud plastist. Plastjäätmete kuhjumine ning teadlikkuse kasv [[mikroplast]]i ohtudest on viimastel aastatel tekitanud aga aktiivse plastikasutamise vastase liikumise.<ref name="Buranyi">Stephen Buranyi: [https://www.theguardian.com/environment/2018/nov/13/the-plastic-backlash-whats-behind-our-sudden-rage-and-will-it-make-a-difference "The plastic backlash: what's behind our sudden rage – and will it make a difference?"] The Guardian, 13. november 2018</ref>
-[[Euroopa Parlament]] kinnitas [[2018]]. aasta [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[direktiiv]]<nowiki/>i, millega keelatakse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] [[2021]]. aastaks ühekordselt kasutatavad plastist [[taldrikud]], [[söögiriist]]<nowiki/>ad, [[Joogikõrs|joogikõrred]], [[Vatipulk|vatipulgad]] ja [[õhupall]]<nowiki/>ivarred.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20181005STO15110/plast-ookeanis-faktid-moju-ja-eli-uued-eeskirjad|Pealkiri=Plast ookeanis: faktid, mõju ja ELi uued eeskirjad|Väljaanne=Euroopa Parlament|Aeg=13. november 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web20181222153602/http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20181005STO15110/plast-ookeanis-faktid-moju-ja-eli-uued-eeskirjad}}</ref>
-==Täiteained==
-Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjalikujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseerimine ning füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, [[tselluloos]], paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse [[asbest]]i, [[grafiit]]i, [[klaaskiud]]u, [[klaasriie]]t, [[vilk]]u, [[kvarts]]i ja muid materjale.
-Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalis sisseviidavad täitained võimaldavad saada suure tugevusega kihilisi plaste – [[plastik]]uid. Puuvillriide kasutamisel saadakse tekstoliit, klaasriide kasutamisel klaastekstoliit, paberi kasutamisel getanaks, asbestriide kasutamisel asbesttekstoliit ja ühekihilise vineeri ([[spoon]]i) kasutamisel puitplast.
-Täitematerjalide erirühmaks on sarrustava toimega klaaskiud (kas üksikiudude, köie või mati näol), mille kasutamisel on detailide tugevus võrreldav terase tugevusega.
-==Plastifikaatorid==
-{{vaata|Plastifikaator}}
-Lisandite kasutamine põhineb nende füüsikalistel ja keemilistel omadustel. Nende kasutamisele peavad eelnema katsetused. Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5–10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10–20 (30) liitrit 1m³ betooni kohta, kusjuures betoonisegu töödeldavus ei muutu. Plastifikaatorit võetakse tavaliselt 0,2–0,5% tsemendi kaalust. Lisandi efektiivsus sõltub ka betoonisegu koostisse viimise hetkest (see kehtib kõigi lisandite, eriti aga veevajadust vähendavate lisandite kohta). Praktika on näidanud, et plastifikaatori lisamine segamisaja lõppfaasis suurendab tema mõjusust nii plastifikaatori kui ka veevajadust vähendava lisandina.
-==Stabilisaatorid==
-==Värvained==
-==Plastide mehaanilised omadused==
-*Plastide deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku [[katkevenivus]] ei ületa 2–3%.
-*Tavaliselt on plastide mehaanilised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega.
-*Plastid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi.
-*Plastide mehaanilised karakteristikud on [[metall]]idega võrreldes suurema [[hajuvus]]ega. See seletub materjalide vananemise, [[hügroskoopsus]]e, [[anisotroopsus]]e ja struktuuri ebaühtlusega ning [[temperatuur]]i ja valmistamistehnoloogia mõjuga.
-*Plastidele on iseloomulik metallidega võrreldes järsem [[mastaabiefekt]]i avaldumine. Plastdetailide [[tugevuspiir]] alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel.
-*Temperatuur mõjutab tugevalt plastide omadusi. Plastide põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus –200...+200&nbsp;°C. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastide ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500&nbsp;°C.
-*Plastidel on kalduvus [[roomamine (tugevusõpetus)|roomamisele]] ja [[relaksatsioonil]]e isegi toatemperatuuril.
-*Plastidele on iseloomulik vähene jäikus. Kõige jäigemate plastide (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda väiksem kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide [[deformatsioon]]e.
-*Kihiliste [[plastik|plastide]] arvutamisel tuleb [[elastsusõpetus]]e meetoditega arvesse võtta materjali [[anisotroopsus]]t.
-==Bioplastid==
-{{Vaata|Bioplastid}}
-[[Biopolümeerid]]est saadud plaste nimetatakse bioplastideks. Paljude bioplastide toormeks on mitmesugused [[valkained]] või muudetud kujuga [[tärklis]]ed.
-== Kasutamine ==
-<gallery>
-Haltern am See, Sythen, Werkzeughalle der Quarzwerke -- 2015 -- 4433.jpg|Plasttorud
-FEMA - 10617 - Photograph by Michael Rieger taken on 09-10-2004 in Florida.jpg|Plastpudelid
-Gerresheimer plastic packaging.jpg|Ravimitopsikud
-Debit Card.JPG|Pangakaardid
-ROL 2000 1999 obverse.jpg|Plastist rahatäht
-Envase tarrina bisagra plastico pet transparente.jpg|Plastkarp
-- Plastic boxes -.jpg|Plastist kastid
-Nakupni kosik.JPG|Poekorv
-Adaptateur électrique CEE 7 06.jpg|Elektriadapter
-The Childrens Museum of Indianapolis - Sandbox and Beach Toys.jpg|Plastmänguasjad
-Electric guide 3×2.5 mm.jpg|Plastisolatsioon kaablil
-Garbage bag Basel Bebbisagg.JPG|Prügikott
-Hückeswagen - Fuhr8 03 ies.jpg|Plastikust mööbel
-Futuro WeeGee Espoo.jpg|Plastist maja
-Barque en plastique orange.jpg|Paat
-</gallery>
-==Vaata ka==
-*[[Polümeerid]]
-==Viited==
-{{Viited}}
-== Välislingid ==
-{{Commons|Category:Plastics}}
-*[http://www.plast.ee Eesti Plastitööstuse Liit]
 {{Plastmassid}}