Koodeks: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
Koodeksi formaadi eelistamise kolmanda põhjusena võib välja tuua asjaolu, et piiblist oli saanud üks põhilistest usu sümbolitest riigis. Kui Rooma keiser [[Constantinus Suur]] lõpetas kristlaste tagakiusamise ja seadustas kristluse, muutus piibli kaanon ühiskonnas juhtivaks pühakirjaks. See andis omakorda võimaluse koodeksiformaadi levimiseks, kuna koodeksi enda formaati hakati samastama püha raamatu enesega. |
Koodeksi formaadi eelistamise kolmanda põhjusena võib välja tuua asjaolu, et piiblist oli saanud üks põhilistest usu sümbolitest riigis. Kui Rooma keiser [[Constantinus Suur]] lõpetas kristlaste tagakiusamise ja seadustas kristluse, muutus piibli kaanon ühiskonnas juhtivaks pühakirjaks. See andis omakorda võimaluse koodeksiformaadi levimiseks, kuna koodeksi enda formaati hakati samastama püha raamatu enesega. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
Redaktsioon: 11. november 2019, kell 10:29
Koodeks (ingl codex) on vanaaegne köidetud käsikiri[1], enamasti piiblist, ajaloolistest annaalidest, vana aja kirjandusest või muistsest mütoloogiast.[2]
Etümoloogia ja koodeksi kujunemislugu
Sõna koodeks pärineb Vana-Roomast. Sõnadega codex ja caudex (lad puutüvi) tähistasid roomlased kõike, mis oli tehtud mitmest puitlauast. Neid sõnu kasutati ka puidust valmistatud kirjutamistahvlite (lad tabula, tabella) tähistamisel. Kirjutamistahvlid olid foiniiklastega kreeklasteni jõudnud juba Homerose aegadel ning selle tõttu ka Roomas laialt levinud. Alates Cato Vanema aegadest muutusid sõnad tabula ja codex sünonüümideks ning koodekseid hakati kasutama ka ametlike sertifikaatide ning seaduste tekstide väljaandmiseks. Selleks köideti mitu tahvlit üheks kogumikuks. Alates 1. sajandist eKr hakati koodeksites puitu asendama pärgamendiga (lad membrana), mis materjali omaduste poolest oli palju õhem ja paindlikum. Samuti sobis see selle tõttu paremini ka pikkade tekstide kirjutamiseks. Sellest ajast muutus codex'i sünonüümiks ka volumina in membrana ehk pärgamendirull.[3]
Esimesed koodeksid ning kristlaste roll koodeksi arengus
Esimesed andmed koodeksi formaadis kirjutise väljaandmisest pärinevad 2. sajandil elanud Commodiani, kristlasest ladina poeedi teosest „Carmen Apologeticum”. Nimelt soovitas 1. sajandil elanud Rooma poeet Marcus Valerius Martialis võtta roomlastel reisimärkmete tegemiseks kaasa taskusuurune pärgamendilehtedega märkmik (lad pugillares membranei).[3] Martialis andis neile märkmikele nimetuse book-boxes (ee raamatukastid). Kuna need märkmikud meenutasid välimuselt pigem puitplokke, hakati neid kutsuma codex'iteks. See on sarnane ka ladinakeelse vastega sõnale raamat, liber, mis algselt tähendas samuti puukoort. Nii näiteks arenes ka kreekakeelsest sõnast biblos (ee papüürusetaim) välja papüürusest tehtud rull, mida edaspidi hakati kasutama raamatu tähenduses ning lõpuks ka piibli enda tähenduses.[4]
Selle märkmikuga tutvusid ka tolleaegsed Roomas elanud kristlased, kes olid siiamaani oma õpetuste ülesmärkimiseks kasutanud tahvleid, papüürusrulle või nahast valmistatud lehti. Märkmiku idee leidis uue rakenduse ning seda hakati ümber töötama koodeksiks.[3] Üheks oluliseks põhjuseks koodeksiformaadi valikul oli soov erineda nii juutide pühakirjast Toorast, mida võiski ainult rullidesse kanda, kui ka paganlikust kirjandusest, mis samuti oli tavaliselt esitatud rullidena.[4]
Pärgamendimärkmikust koodeksi väljaarenemisel mängisid olulist rolli Markuse evangeelium ning „Acta s. Petri“. Need kaks teost olid oma autoriteetsuse tõttu otsustavaks hilisema piibli formaadi kujunemisel. Tõendeid selle formaadi kasutamisest on võimalik märgata kõigis piibli käsikirjades, mis kristluse esimesel kolmel sajandil kirjutati. Neis kasutati materjalina küll pärgamenti, kuid formaadilt oli tegemist koodeksiga.[3]
Koodeksi eelised rullide ees
Esimesel kolmel sajandil pKr kasutas koodeksi formaati pea eranditult ainult piibel, samal ajal kui 2. ja 3. sajandi kristlikud autorid järgisid hellenismist ning Roomast tuntud tavasid ning eelistasid pärgamendi- ja papüürusrulle oma tööde ülesmärkimiseks. Kuid juba 4. sajandi alguseks oli see muutunud ning koodeksi formaat saavutas võidu rullide kasutamise üle.[3]
Ühe peamise põhjusena võib välja tuua koodeksi formaadi tehnilised eelised rullide ees. Koodeksid koostati volditud lehtedest, mis olid ainult ühest otsast kokku köidetud – kas paremalt või vasakult, mis olenes kirjutamise suunast. Tänu sellisele voltimistehnikale sai nendest leida ükskõik millist tekstiosa kiiremini, mis välistas tülika rullide lahti- ja kinnirullimise. Samuti saadi nüüdsest kirjutada lehe mõlemale poolele, mis rullide puhul ei olnud võimalik. See omakorda andis võimaluse koodeksitesse mahutada pikemaid tekste, mille järele tekkis kristluse arenedes tõsisem vajadus.[5]
Koodeksi levikusse andis suure panuse ka tolleaegse õigusteaduse areng. 3. sajandi lõpul hakati Roomas välja andma mahukaid seadustekogumikke, mis otsustati kirja panna samuti koodeksi vormis. Juba kogumikele nimede panemisel võeti kasutusele sõna codex. Selle aja kuulsamate koodeksite hulka kuuluvad „Codex Gregorianus“ ja „Codex Hermogenianus“.[3]
Koodeksi formaadi eelistamise kolmanda põhjusena võib välja tuua asjaolu, et piiblist oli saanud üks põhilistest usu sümbolitest riigis. Kui Rooma keiser Constantinus Suur lõpetas kristlaste tagakiusamise ja seadustas kristluse, muutus piibli kaanon ühiskonnas juhtivaks pühakirjaks. See andis omakorda võimaluse koodeksiformaadi levimiseks, kuna koodeksi enda formaati hakati samastama püha raamatu enesega.
Viited
- ↑ M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll. Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus 2009.
- ↑ Codex. Manuscript. Encyclopædia Britannica. – Arvutivõrgus: https://www.britannica.com/topic/codex-manuscript (20.10.2019).
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Roll And Codex. Encyclopedia.com (kasutatud 20.10.2019).
- ↑ 4,0 4,1 Scroll and Codex. Encyclopædia Romana (kasutatud 20.10.2019).
- ↑ Books in the early Christian era. The codex. Encyclopædia Britannica. – Arvutivõrgus: https://www.britannica.com/topic/publishing/Books-in-the-early-Christian-era (20.10.2019).