Erinevus lehekülje "Eesti Advokatuuri eetikakoodeks" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
→‎Ajalugu: Keeletoimetus.
(→‎Ajalugu: Keeletoimetus.)
'''Eesti Advokatuuri eetikakoodeks''' on [[Advokaat|advokaadi]] kutse-eetika allikas, kus on sõnastatud eriala väärtused ning põhiprintsiibid. [[Eetikakoodeks|Eetikakoodeksi]] järgimine on [[Eesti Advokatuur|Eesti Advokatuuri]] liikmetele kohustuslik, selline pädevus tuleneb [[Advokatuuriseadus|advokatuuriseadusest]].<ref>A. Soo, M. Tamme. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks. Komm vlj. Tallinn: Juura 2018, lk 17.</ref> Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi nõuete järgimist kontrollib advokatuuri aukohus.<ref name=":2">Advokatuuriseadus. – RT I, 19.03.2019, 51.</ref>
 
Eesti Advokatuuri eetikakoodeksit on advokatuuri üldkogu otsusega muudetud neljal korral: 055.mail 2005. a üldkogu otsusega nr 4, 13. märtsil 2007. a üldkogu otsusega nr 4, 21. veebruaril 2008. a üldkogu otsusega nr 4 ja 011. märtsil 2013. a üldkogu otsusega nr 3.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wwwEesti Advokatuur.advokatuur.ee/est/oigusaktid/ Eesti Advokatuuri eetikakoodeks.|pealkiri= – <nowiki>https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks</nowiki> (10.11.2019)''.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}''</ref>
 
Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi koostamisel tugineti peamiselt [[CCBE]] eetikakoodeksi sätetele. Eetikakoodeksis on kakskümmend kuus paragrahvi, mis on jaotatud kaheksasse peatükki järgmiselt:
 
== Ajalugu ==
088. aprillil 1999 võeti advokatuuri üldkogu otsusega vastvastu Eesti Advokatuuri eetikakoodeks ning see jõustati 011. juunil 1999. Advokatuuri eetikakoodeksi eesmärgiks on sätestada kirjalikus õigusaktis advokaatide põhilised eetikanõuded.<ref name=":3">Eesti Advokatuuri eetikakoodeks kommenteeritud väljaanne, M. Tamme, A. Soo, lk 23.</ref>
 
Kutseorganisatsiooni eetikakoodeksi kehtestamine on rahvusvaheliselt tunnustatud praktika. Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtet järgides kasutati Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamisel konsensuslikku lähenemist. Selleks moodustati eetikakoodeksi projekti väljatöötamise grupp, kuhu kuulusid [[Ain Alvin]], [[Liina Linsi]], [[Rein Kiviloo]], [[Aivar Pilv]] ja [[Aare Tark]]. Koodeksit toimetas [[Aleksander Glikman]]. Valminud projekt saadeti kõigile advokaadibüroodele kommentaaride ja ettepanekute esitamiseks . Parandusi ja  kommentaare kasutati  eetikakoodeksi projekti täiendamiseks ja parandamiseks.<ref name=":3" />.
 
Eetikakoodeksi väljatöötamisel lähtuti eelkõige [[Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu|Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE)]] eetikakoodeksist. Peale selle arvestati [[Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsioon (IBA)|Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA)]] eetikanorme. Rahvuslike eetikakoodeksite seast lähtuti Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamisel eelkõige Šoti Advokatuuri eetikakoodeksist, kuna see oli Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamise ajal üks uuemaid ning kajastas kõige tänapäevaseimaid rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid. Muu hulgas lähtuti eetikakoodeksi väljatöötamisel Eesti advokaadikutse jaoks väljakujunenud headest tavadest ning advokatuuri juhatuse ja advokatuuri aukohtu distsiplinaarpraktikagadistsiplinaarpraktikast. Samuti kasutati eetikakoodeksi väljatöötamisel [[Eesti Advokatuuri Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] teise maailmasõja eelset distsiplinaarpraktikat. Nii põhineb eetikakoodeks euroopalikel väärtustel, kuid arvestab Eesti advokaadikutse eripärade ja traditsioonidega.<ref name=":3" />
 
== Üldpõhimõtted ==
 
== Advokatuuri aukohus ==
Juhul kui advokaat eksib eetikakoodeksis sätestatu vastu, pannes toime distsiplinaarsüüteo, võib [[Eesti Advokatuuri aukohus]] algatada aukohtumenetluse ning mõista advokaadile distsiplinaarkaristuse. Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteo asju ja muidmuud seadusega aukohtu pädevusse antud asjuantut. Aukohtumenetluses tõlgendab aukohustõlgendatakse kutse-eetika normi, kusjuures Eesti Advokatuuri eetikakoodeks annab omakorda aluse tõlgendada kutse-eetika nõudeid aukohtu otsuste alusel.<ref>Eesti Advokatuuri eetikakoodeks kommenteeritud väljaanne, M. Tamme, A. Soo, lk 22.</ref>
 
Advokaadile võib määrata distsiplinaarkaristuse juhul, kui ta eksib sätestatud õigusaktide vastu või eirab kutse-eetika nõudeid. Distsiplinaarkaristuseks võib olla noomitus, rahatrahv, kutsetegevuse peatamine või advokatuurist väljaheitmine. Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib karistada vaid ühe distsiplinaarkaristusega, mida kohaldades ei arvestata sama teo eest määratud kriminaalkaristust. Advokaadile ei või määrata distsiplinaarkaristust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Aukohtu otsus jõustub selle vastuvõtmisega, advokatuurist väljaheitmise otsus jõustub, kui juhatus selle kinnitab.<ref name=":2" />
 
Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks,. sinnaSellesse peab kuuluma neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.<ref name=":2" />
 
== Kommenteeritud väljaanne ==
28

muudatust

Navigeerimismenüü