Viljandi Ringkonnakohus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgis: Teksti peitmine |
Resümee puudub |
||
| 79. rida: | 79. rida: | ||
| märkused = |
| märkused = |
||
}} |
}} |
||
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. |
|||
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli [[rahukogu]]: [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu|Tallinna-Haapsalu]], [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru]], [[Rakvere-Paide Rahukogu|Rakvere-Paide]] ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. |
|||
1940. aastal kuulusid kohtu koosseis esimees ja kriminaalosakonna esimees [[Jaak Tepandi]], abiesimees ja tsiviilosakonna esimees [[Gustav Talts]], [[August Ammon]], [[Valter Märtson]], [[Kaarel Leetmaa]], [[Oskar Sein]], [[Boris Trelin]] ja [[August Vihvelin]]. |
1940. aastal kuulusid kohtu koosseis esimees ja kriminaalosakonna esimees [[Jaak Tepandi]], abiesimees ja tsiviilosakonna esimees [[Gustav Talts]], [[August Ammon]], [[Valter Märtson]], [[Kaarel Leetmaa]], [[Oskar Sein]], [[Boris Trelin]] ja [[August Vihvelin]]. |
||
Redaktsioon: 9. november 2019, kell 22:24
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Eesmärk | Vaatas läbi Viljandi Maakohtu, Pärnu Linnakohtu, Pärnu Maakohtu ja Järva Maakohtu lahendeid |
| Asukoht |
|
| Peaorgan | Justiitsministeerium |
Viljandi Ringkonnakohus (endise nimetusega Viljandi-Pärnu Rahukogu) oli Eesti 2. astme kohus asukohaga Viljandis.
Ajalugu
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940 |
| Eesmärk | apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades |
| Asukoht |
|
| Juht |
esimees Gustav Seen (3. detsember 1918 – 20. november 1925) Johannes Evertson (1940 – ) |
| Peaorgan | Kohtuministeerium |
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu.
1940. aastal kuulusid kohtu koosseis esimees ja kriminaalosakonna esimees Jaak Tepandi, abiesimees ja tsiviilosakonna esimees Gustav Talts, August Ammon, Valter Märtson, Kaarel Leetmaa, Oskar Sein, Boris Trelin ja August Vihvelin.
Kohtu ringkonnas töötasid:
- Suure-Jaani jaoskonnakohtunik Valter Taremaa
- Põltsamaa jaoskonnakohtunik Eduard Suits
- ...