Tallinna 21. Kool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Kool
{{Kool|Nimi=Tallinna 21. Kool|native_name=Tallinn School No. 21|Logo=|Pilt=[[Pilt:Tallinna 21. Keskkool.jpg|250px]]|Pildiallkiri=Tallinna 21. Kool (1924, Artur Perna)|Asutatud=1903|Koolitüüp=[[põhikool]], [[gümnaasium]]|Direktor=Meelis Kond|Õpilaste arv=1385 (2018)|Klassikomplekte=44 (2018)|Õpetajate arv=85 (2018)|Koolipersonal=|Linn=[[Tallinn]]|Maakond=[[Harju maakond]]|Vald=|Asula=|Aadress=[[Raua tänav]] 6|Aadress_ajutine=|Kooli ajaleht=Lennuk|Kodulehekülg=https://21k.ee|Moto=|Koordinaadid=|Kooli logo=}}
| nimi = Tallinna 21. Kool
| pilt = Tallinna 21. Keskkool.jpg
| pildiallkiri = Tallinna 21. Kooli hoone
| asutatud = 1903
| koolitüüp = [[põhikool]], [[gümnaasium]]
| direktor = Meelis Kond
| õpilaste arv = 1404 (2019/2020)
| klassikomplekte = 45 (2019/2020)
| õpetajate arv = 95 (2019/2020)
| koolipersonal =
| asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]]
| aadress = [[Raua tänav]] 6
| kooli ajaleht = Lennuk
| kodulehekülg = {{URL|https://21k.ee}}
| deviis =
| laiuskoord = 59/26/6.89
| pikkuskoord = 24/45/57.89
| logo =
}}


'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as, mis alustas tööd 1903. aastal '''Tallinna II kroonualgkooli''' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud [[Meelis Kond]]. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.
'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as. See alustas tööd 1903. aastal ''Tallinna II kroonualgkooli'' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud [[Meelis Kond]]. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.


Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased [[Enn Murdmaa]] ja [[Riho Päts]]. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuuluvad mitmed Eesti [[riigikogu]] ning varasemate [[Eesti valitsus|valitsuste]] liikmed, nende hulgas näiteks [[Jüri Ratase esimene valitsus|2016. aasta valitsuse]] siseminister [[Andres Anvelt]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Indrek Tarand]] ja Eesti diplomaat ning julgeolekunõunik [[Eerik-Niiles Kross]]. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud mitmed rohkelt tunnustatud Eesti lauljad ([[Maarja-Liis Ilus]], [[Uku Suviste]], [[Karl-Erik Taukar]]) ja näitlejad ([[Ada Lundver]],[[Brigitte Susanne Hunt]], [[Katrin Karisma]], [[Evelin Võigemast]]) ning ka menufilmi [[Mandariinid|Mandariinid (2013)]] produtsent [[Ivo Felt]].
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased [[Enn Murdmaa]] ja [[Riho Päts]]. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuuluvad mitmed Eesti [[riigikogu]] ning varasemate [[Eesti valitsus|valitsuste]] liikmed, nende hulgas näiteks [[Jüri Ratase esimene valitsus|2016. aasta valitsuse]] siseminister [[Andres Anvelt]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Indrek Tarand]] ja Eesti diplomaat ning julgeolekunõunik [[Eerik-Niiles Kross]]. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud mitmed rohkelt tunnustatud Eesti lauljad ([[Maarja-Liis Ilus]], [[Uku Suviste]], [[Karl-Erik Taukar]]) ja näitlejad ([[Ada Lundver]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Katrin Karisma]], [[Evelin Võigemast]]) ning ka filmi "[[Mandariinid]]" (2013) produtsent [[Ivo Felt]].


Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit]]u, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu"<ref>http://21k.ee/yldinfo/sumboolika/koolilaul-pesapuu/</ref>, mille sõnad on kirjutanud [[Ellen Niit]] ja muusika komponeerinud kooli vilistlane [[Veljo Tormis]].
Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit]]u, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",<ref>[http://21k.ee/yldinfo/sumboolika/koolilaul-pesapuu/ Koolilaul "Pesapuu"]. Tallinna 21. Kool.</ref> mille sõnad on kirjutanud [[Ellen Niit]] ja muusika komponeerinud kooli vilistlane [[Veljo Tormis]].


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


=== 1903–1923<ref>http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/1903-1924-aastad/</ref> ===
=== 1903–1923 ===
16. oktoobril 1903 kirjutati [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.
16. oktoobril 1903 kirjutati [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.


1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.


Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik [[Artur Perna]]. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik [[Artur Perna]]. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/1903-1924-aastad/ Aastad 1903-1924]. Tallinna 21. Kool.</ref>


=== 1924–1940<ref>http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/</ref> ===
=== 1924–1940 ===
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest annab tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest annab tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.


23. rida: 42. rida:
21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja [[Riho Päts]] organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.
21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja [[Riho Päts]] organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.


Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ Aastad 1923-1940]. Tallinna 21. Kool.</ref>


=== 1940–1946 ===
=== 1940–1946<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1940-kuni-1946]</ref> ===
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede [[Raua tänava lahing|relvastatud vastuhakk]] [[Punaarmee]]le. [[Sidepataljon]], mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister [[Tõnis Rotberg]] ja kuus Punaarmee soomusautot.
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede [[Raua tänava lahing|relvastatud vastuhakk]] [[Punaarmee]]le. [[Sidepataljon]], mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister [[Tõnis Rotberg]] ja kuus Punaarmee soomusautot.


36. rida: 55. rida:
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.


Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.
Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1940-kuni-1946 Aastad 1940–1946]. Tallinna 21. Kool.</ref>


=== 1946–1965 ===
=== 1946–1965<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1946-kuni-1965]</ref> ===
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950.
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950.


Kooli direktoriks sai [[Artur Tiki]], kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.
Kooli direktoriks sai [[Artur Tiki]], kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.


1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest saab üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avatakse ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.
1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest saab üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avatakse ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1946-kuni-1965 Aastad 1946–1965]. Tallinna 21. Kool.</ref>


=== 1965–1991 ===
=== 1965–1991<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1965-kuni-1991]</ref> ===
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt [[Heli Härmson]]i projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt [[Heli Härmson]]i projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.


52. rida: 71. rida:
1989. aastal võtab Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.
1989. aastal võtab Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.


1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1965-kuni-1991 Aastad 1965–1991]. Tallinna 21. Kool.</ref>


=== 1991–2003 ===
=== 1991–2003<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1991-kuni-2003]</ref> ===
Kool hakkab muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.
Kool hakkab muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.


65. rida: 84. rida:
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.


1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1991-kuni-2003 Aastad 1991–2003]. Tallinna 21. Kool.</ref>


=== 2003–2015 ===
=== 2003–2015<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-2003-kuni-2015]</ref> ===
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".


82. rida: 101. rida:
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitub üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitub üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.


Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-2003-kuni-2015 Aastad 2003–2015]. Tallinna 21. Kool.</ref>


== Koolist ==
== Koolist ==
===Õppesuunad===
=== Õppesuunad ===
*Alates [[1960]]. aastast – süvaõpetusega muusika.
* Alates [[1960]]. aastast – süvaõpetusega muusika.
*Alates [[1961]]. aastast – süvaõpetusega inglise keel.
* Alates [[1961]]. aastast – süvaõpetusega inglise keel.
*Alates [[1988]]. aastast – keele-reaalharu ja keele-humanitaarharu.
* Alates [[1988]]. aastast – keele-reaalharu ja keele-humanitaarharu.
*Alates [[2011]]. aastast – reaal-loodusainete õppesuund, inglise keele õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund.
* Alates [[2011]]. aastast – reaal-loodusainete õppesuund, inglise keele õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund.

⚫
===Õpilased<ref>https://21k.ee/yldinfo/opilaste-arv/</ref>===
=== Õpilased ===
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
⚫
|+ Õpilaste arv<ref>[https://21k.ee/yldinfo/opilaste-arv/ Õpilaste arv]. Tallinna 21. Kool.</ref>
| rowspan="2" |'''Kooliaste'''
| colspan="2" |'''2014/2015'''
! rowspan="2" | Kooliaste
| colspan="2" |'''2015/2016'''
! colspan="2" | 2014/2015
| colspan="2" |'''2016/2017'''
! colspan="2" | 2015/2016
| colspan="2" |'''2017/2018'''
! colspan="2" | 2016/2017
| colspan="2" |'''2018/2019'''
! colspan="2" | 2017/2018
! colspan="2" | 2018/2019
|-
|-
|'''Klassikomplekte'''
! Klassikomplekte
|'''Õpilasi'''
! Õpilasi
|'''Klassikomplekte'''
! Klassikomplekte
|'''Õpilasi'''
! Õpilasi
|'''Klassikomplekte'''
! Klassikomplekte
|'''Õpilasi'''
! Õpilasi
|'''Klassikomplekte'''
! Klassikomplekte
|'''Õpilasi'''
! Õpilasi
|'''Klassikomplekte'''
! Klassikomplekte
|'''Õpilasi'''
! Õpilasi
|-
|-
|I kooliaste
|I kooliaste
158. rida: 179. rida:
|325
|325
|-
|-
|'''Kokku'''
! Kokku
|'''40'''
! 40
|'''1221'''
! 1221
|'''41'''
! 41
|'''1264'''
! 1264
|'''42'''
! 42
|'''1316'''
! 1316
|'''43'''
! 43
|'''1357'''
! 1357
|'''44'''
! 44
|'''1385'''
! 1385
|}
|}


=== Ajatelg<ref>http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/</ref> ===
=== Ajatelg ===
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|+ Ajatelg<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/ Ajalugu]. Tallinna 21. Kool.</ref>
|'''1903'''
! 1903
|'''Tallinna II kroonualgkool''' alustab tööd [[Poska tänav]] 6A (endine Liiva tänav).
| Tallinna II kroonualgkool alustab tööd [[Poska tänav]] 6A (endine Liiva tänav).
|-
|-
|'''1911'''
! 1911
|Kool saab nimeks '''Tallinna II Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkool'''.
|Kool saab nimeks ''Tallinna II Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkool''.
|-
|-
|'''1917'''
! 1917
|Kool nimetatakse ümber '''Tallinna Linna 21. Algkooliks'''.
|Kool nimetatakse ümber ''Tallinna Linna 21. Algkooliks''.
|-
|-
|'''1923/24'''
! 1923/24
|Valmib uus koolimaja [[Raua tänav]] 6, arhitekt [[Artur Perna]].
|Valmib uus koolimaja [[Raua tänav]] 6, arhitekt [[Artur Perna]].
|-
|-
|'''1940'''
! 1940
|[[Juunipööre]]. 21. juunil osutavad koolimajas paiknevad [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[sidepataljon]]i võitlejad [[Punaarmee]]le viimast vastupanu.
|[[Juunipööre]]. 21. juunil osutavad koolimajas paiknevad [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[sidepataljon]]i võitlejad [[Punaarmee]]le viimast vastupanu.
|-
|-
|'''1945/1946'''
! 1945/1946
|Kool muutub keskkooliks – '''Tallinna 21. Keskkool'''.
|Kool muutub keskkooliks – Tallinna 21. Keskkool.
|-
|-
|'''1950'''
! 1950
|Esimene lend (14 õpilast) lõpetab kooli.
|Esimene lend (14 õpilast) lõpetab kooli.
|-
|-
|'''1952'''
! 1952
|Kool nimetatakse ümber '''Nikolai Gogoli nimeliseks Tallinna 21. Keskkooliks'''.
|Kool nimetatakse ümber ''Nikolai Gogoli nimeliseks Tallinna 21. Keskkooliks''.
|-
|-
|'''1953'''
! 1953
|Koolist saab [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudi]] baaskool.
|Koolist saab [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudi]] baaskool.
|-
|-
|'''1957'''
! 1957
|Hakkab ilmuma kooli almanahh "Suleproovid".
|Hakkab ilmuma kooli almanahh "Suleproovid".
|-
|-
|'''1958'''
! 1958
|Koolis avatakse muusikaklass.
|Koolis avatakse muusikaklass.
|-
|-
|'''1961'''
! 1961
|Toimub esimene kevadkontsert [[Estonia kontserdisaal]]is.
|Toimub esimene kevadkontsert [[Estonia kontserdisaal]]is.
Avatakse kunsti ja inglise keele eriklassid, mõlemad lastevanemate kulul.
Avatakse kunsti ja inglise keele eriklassid, mõlemad lastevanemate kulul.
|-
|-
|'''1965'''
! 1965
|Valmib arhitekt [[Heili Härmson]]i ainuprojekti alusel kooli juurdeehitis.
|Valmib arhitekt [[Heili Härmson]]i ainuprojekti alusel kooli juurdeehitis.
|-
|-
|'''1966'''
! 1966
|Esimesena [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] minnakse üle viiepäevasele õppenädalale.
|Esimesena [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] minnakse üle viiepäevasele õppenädalale.
|-
|-
|'''1967'''
! 1967
|Valmivad arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel normaalmõõtmetes ujula ja võimla.
|Valmivad arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel normaalmõõtmetes ujula ja võimla.
|-
|-
|'''1987'''
! 1987
|Kool saab oma lipu. Keskkoolilõpetajatele antakse kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal.
|Kool saab oma lipu. Keskkoolilõpetajatele antakse kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal.
|-
|-
|'''1988'''
! 1988
|Kool saab lõpusõrmuse, autor Andres Ojari.
|Kool saab lõpusõrmuse, autor Andres Ojari.
|-
|-
|'''1989'''
! 1989
|Kooli nimi muudetakse '''Tallinna 21. Keskkooliks'''.
|Kooli nimi muudetakse ''Tallinna 21. Keskkooliks''.
|-
|-
|'''1993'''
! 1993
|Kool kuulub rahvusvahelisse tervist edendavate koolide ketti.
|Kool kuulub rahvusvahelisse tervist edendavate koolide ketti.
|-
|-
|'''1994'''
! 1994
|Käivitus koostööprojekt [[Lahti]] kooliga [[Soome]]s.
|Käivitus koostööprojekt [[Lahti]] kooliga [[Soome]]s.
|-
|-
|'''1995'''
! 1995
|Luuakse ametlikult kooli õpilasomavalitsus (ÕOV).
|Luuakse ametlikult kooli õpilasomavalitsus (ÕOV).
|-
|-
|'''1996'''
! 1996
|Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel luuakse Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5).
|Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel luuakse Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5).
Käivitus rahvusvaheline tervistedendavate koolide projekt "Läänemereprojekt".
Käivitus rahvusvaheline tervistedendavate koolide projekt "Läänemereprojekt".
|-
|-
|'''1997'''
! 1997
|Koolis avati arvutiklass.
|Koolis avati arvutiklass.
Õpilaste soovil alustati riigikaitseõpetusega.
Õpilaste soovil alustati riigikaitseõpetusega.
|-
|-
|'''1998'''
! 1998
|Kool hakkab kandma '''Tallinna 21. Kooli''' nime.
|Kool hakkab kandma ''Tallinna 21. Kooli'' nime.
Toimub Hoolekogu poolt seoses nime muutusega kingitud koolilipu õnnistamine.
Toimub Hoolekogu poolt seoses nime muutusega kingitud koolilipu õnnistamine.


Asutatakse koolileht "Lennuk".
Asutatakse koolileht "Lennuk".
|-
|-
|'''1999'''
! 1999
|Kool saab vormimütsi, kavandi autor on 50. lennu vilistlane Jan Garšnek.
|Kool saab vormimütsi, kavandi autor on 50. lennu vilistlane Jan Garšnek.
|-
|-
|'''2000'''
! 2000
|Kooli ÕOV algatab projekti "Noored ja Euroopa Liit". Eesti Euroopa Liikumine annab koolile AASTA EUROOPLASE TIITLI.
|Kooli ÕOV algatab projekti "Noored ja Euroopa Liit". Eesti Euroopa Liikumine annab koolile AASTA EUROOPLASE TIITLI.
|-
|-
|'''2001'''
! 2001
|Algab kooli renoveerimine. Õppetöö toimub [[Tondiraba Keskkool]]i ja [[Liivalaia Gümnaasium]]i ruumides ning huvitegevus [[Tallinna Toomklubi]]s ja linna erinevates asutustes.
|Algab kooli renoveerimine. Õppetöö toimub [[Tondiraba Keskkool]]i ja [[Liivalaia Gümnaasium]]i ruumides ning huvitegevus [[Tallinna Toomklubi]]s ja linna erinevates asutustes.
|-
|-
|'''2002'''
! 2002
|Käivitub kolme kooli humanitaarprojekt [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] – [[Sütevaka Humanitaargümnaasium]] – Tallinna 21. Kool.
|Käivitub kolme kooli humanitaarprojekt [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] – [[Sütevaka Humanitaargümnaasium]] – Tallinna 21. Kool.
Käivitub valikainete süsteem 10.–12. klassidel.
Käivitub valikainete süsteem 10.–12. klassidel.
|-
|-
|'''2003'''
! 2003
|Lõppeb kooli renoveerimine.
|Lõppeb kooli renoveerimine.
Kool tähistab 100. juubelit.
Kool tähistab 100. juubelit.
270. rida: 292. rida:
Kool saab oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku.
Kool saab oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku.
|-
|-
|'''2004'''
! 2004
|Kool saab oma sümboolikaga õpinguraamatu.
|Kool saab oma sümboolikaga õpinguraamatu.
Ilmub infovoldik "Sulle, lapsevanem".
Ilmub infovoldik "Sulle, lapsevanem".
|-
|-
|'''2005'''
! 2005
|Valmib spordiväljak.
|Valmib spordiväljak.
Toimub 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.
Toimub 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.
Kool saab kvaliteediauhinna "Hea huvitegevusega kool".
Kool saab kvaliteediauhinna "Hea huvitegevusega kool".
|-
|-
|'''2006'''
! 2006
|Toimub 20. kunstinädal.
|Toimub 20. kunstinädal.
Toimub kooli terviklik üleminek [[e-Kool]]ile.
Toimub kooli terviklik üleminek [[e-Kool]]ile.
|-
|-
|'''2007'''
! 2007
|Esietendub kooli 1. muusikal "Hans ja Grete" koostöös [[Saksamaa]] noortega.
|Esietendub kooli 1. muusikal "Hans ja Grete" koostöös [[Saksamaa]] noortega.
|-
|-
|'''2008'''
! 2008
|Kool tähistab 105. juubelit, antakse välja kooli [[CD]] ja almanahh.
|Kool tähistab 105. juubelit, antakse välja kooli [[CD]] ja almanahh.
|-
|-
|'''2009'''
! 2009
|Kool saab koolivesti.
|Kool saab koolivesti.
|-
|-
|'''2010'''
! 2010
|Toimub 50. kevadkontsert.
|Toimub 50. kevadkontsert.
|-
|-
|'''2011'''
! 2011
|Toimub 25. kunstinädal.
|Toimub 25. kunstinädal.
|-
|-
|'''2012'''
! 2012
|Kool saab Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool".
|Kool saab Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool".
|-
|-
|'''2013'''
! 2013
|Kool tähistab 110. juubelit.
|Kool tähistab 110. juubelit.
Valmib kooli tutvustav ülevaatefilm.
Valmib kooli tutvustav ülevaatefilm.
|-
|-
|'''2014'''
! 2014
|Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2014".
|Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2014".
|-
|-
|'''2015'''
! 2015
|Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2015".
|Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2015".
|-
|-
|'''2016'''
! 2016
|Kool saab tunnustuse Uuenev haridusasutus 2016 Me õpime kõikjal.
|Kool saab tunnustuse Uuenev haridusasutus 2016 Me õpime kõikjal.
Kool saab tunnustuse Parim koostööprojekt 2016.
Kool saab tunnustuse Parim koostööprojekt 2016.
|-
|-
|'''2017'''
! 2017
|Kool saab Tallinna Kesklinna Valitsuse tunnustuse «Haridusasutuse aastaauhind 2016»
|Kool saab Tallinna Kesklinna Valitsuse tunnustuse "Haridusasutuse aastaauhind 2016"
Kool saab Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse «Digitaalselt aktiivne kool»
Kool saab Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse "Digitaalselt aktiivne kool"


Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse «Haridustegu» ja eriauhinna Lillefestivali «Ühevärviline aed» kujundamise eest
Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu" ja eriauhinna Lillefestivali "Ühevärviline aed" kujundamise eest


Kool saab rahvusvahelise tunnustuse «Euroopa ettevõtlik kool 2017»
Kool saab rahvusvahelise tunnustuse "Euroopa ettevõtlik kool 2017"
|-
|-
|'''2018'''
! 2018
|Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse «Haridustegu veebruar 2018» EduInnoLab Innovatsioonistuudio avamise eest
|Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu veebruar 2018" EduInnoLab Innovatsioonistuudio avamise eest
Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse «Tegus kool 2018»
Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse "Tegus kool 2018"


Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia «Haridusuuendus 2018»
Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Haridusuuendus 2018"


Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia «Parim Koostööprojekt 2018»
Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Parim Koostööprojekt 2018"
|}
|}


== Vilistlasi ==
== Vilistlasi ==
{{veergude loend|laius=12em|
*[[Erkki Raasuke]]
*[[Roman Baskin]]
* [[Erkki Raasuke]]
* [[Roman Baskin]]
*Jaanus Betlem
*[[Veljo Tormis]]
* [[Veljo Tormis]]
*[[Urve Tiidus]]
* [[Urve Tiidus]]
*[[Eerik-Niiles Kross]]
* [[Eerik-Niiles Kross]]
*[[Artur Talvik]]
* [[Artur Talvik]]
*[[Andres Anvelt]]
* [[Andres Anvelt]]
*[[Sirje Runge]]
* [[Sirje Runge]]
*[[Karl-Erik Taukar]]
* [[Karl-Erik Taukar]]
*[[Uku Suviste]]
* [[Uku Suviste]]
*[[Evelin Võigemast]]
* [[Evelin Võigemast]]
*[[Maarja-Liis Ilus]]
* [[Maarja-Liis Ilus]]
*[[Artjom Savitski]]
* [[Artjom Savitski]]
*[[Kaarel Tarand]]
* [[Kaarel Tarand]]
*[[Indrek Tarand]]
* [[Indrek Tarand]]
*[[Rainer Vakra]]
* [[Rainer Vakra]]
*[[Ivo Nikkolo]]
* [[Ivo Nikkolo]]
*[[Jaak Sooäär]]
* [[Jaak Sooäär]]
*[[Heiki Loot]]
* [[Heiki Loot]]
*[[Helen Sildna]]
* [[Helen Sildna]]
*[[Marika Valk]]
* [[Marika Valk]]
*[[Mait Riisman]]
* [[Mait Riisman]]
*[[Kristiina Ross]]
* [[Kristiina Ross]]
*[[Tõnno Lepmets]]
* [[Tõnno Lepmets]]
*[[Andres Ehin]]
* [[Andres Ehin]]
*[[Veiko Tubin]]
* [[Veiko Tubin]]
*[[Uno Mereste]]
* [[Uno Mereste]]
*[[Jüri Kärner]]
* [[Jüri Kärner]]
*[[Katrin Karisma]]
* [[Katrin Karisma]]
*[[Kaja Tael]]
* [[Kaja Tael]]
*[[Indrek Treufeldt]]
* [[Indrek Treufeldt]]
*[[Piret Saluri]]
* [[Piret Saluri]]
*[[Jüri Martin]]
* [[Jüri Martin]]
*[[Ene Üleoja]]
* [[Ene Üleoja]]
*[[Ada Lundver]]
* [[Ada Lundver]]
*[[Jaan Elken]]
* [[Jaan Elken]]
*[[Hagi Šein]]
* [[Hagi Šein]]
*[[Jaan Undusk]]
* [[Jaan Undusk]]
*[[Kristiina Ross]]
* [[Kristiina Ross]]
*[[Teet Kallas]]
* [[Teet Kallas]]
*[[Aksel Tamm]]
* [[Aksel Tamm]]
*[[Mikk Mäe]]
* [[Mikk Mäe]]
*[[Marten Kuningas]]
* [[Marten Kuningas]]
}}


== Viited ==
== Viited ==
{{Viited|2}}
{{viited}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
*[http://www.21k.ee/ Tallinna 21. Kooli koduleht]
* [https://www.21k.ee/ Tallinna 21. Kooli koduleht]


[[Kategooria:Tallinna koolid]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]

Redaktsioon: 9. november 2019, kell 16:55

Tallinna 21. Kool
Tallinna 21. Kooli hoone
Asutatud 1903
Kooli tüüp põhikool, gümnaasium
Direktor Meelis Kond
Õpilasi 1404 (2019/2020)
Klassikomplekte 45 (2019/2020)
Õpetajaid 95 (2019/2020)
Asukoht Tallinn, Harju maakond
Aadress Raua tänav 6
Kooli ajaleht Lennuk
Koordinaadid 59° 26′ 7″ N, 24° 45′ 58″ E

Tallinna 21. Kool on üldhariduskool Tallinnas. See alustas tööd 1903. aastal Tallinna II kroonualgkooli nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud Meelis Kond. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.

Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased Enn Murdmaa ja Riho Päts. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuuluvad mitmed Eesti riigikogu ning varasemate valitsuste liikmed, nende hulgas näiteks 2016. aasta valitsuse siseminister Andres Anvelt, Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ja Eesti diplomaat ning julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud mitmed rohkelt tunnustatud Eesti lauljad (Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Karl-Erik Taukar) ja näitlejad (Ada Lundver, Brigitte Susanne Hunt, Katrin Karisma, Evelin Võigemast) ning ka filmi "Mandariinid" (2013) produtsent Ivo Felt.

Kool kuulub G5 õpilasesinduste liitu, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",[1] mille sõnad on kirjutanud Ellen Niit ja muusika komponeerinud kooli vilistlane Veljo Tormis.

Ajalugu

1903–1923

16. oktoobril 1903 kirjutati Eesti Postimehes: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.

1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.

Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".[2]

1924–1940

1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest annab tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.

Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 Enn Murdmaa), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja 26. Algkool, siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.

21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja Riho Päts organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.

Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.[3]

1940–1946

1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister Tõnis Rotberg ja kuus Punaarmee soomusautot.

Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne.

1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.

Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.

Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.

Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.[4]

1946–1965

1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950.

Kooli direktoriks sai Artur Tiki, kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.

1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest saab üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avatakse ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.[5]

1965–1991

Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.

1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor Arvo Tamsare algatusel.

1989. aastal võtab Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.

1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.[6]

1991–2003

Kool hakkab muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.

1992. aastal käivitus kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis on ka püsinud tänaseni.

1990ndate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.

Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) vaheline koostöö liit.

1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.

1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".[7]

2003–2015

Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".

Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.

Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.

Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.

Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.

Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.

Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitub üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.

Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.[8]

Koolist

Õppesuunad

  • Alates 1960. aastast – süvaõpetusega muusika.
  • Alates 1961. aastast – süvaõpetusega inglise keel.
  • Alates 1988. aastast – keele-reaalharu ja keele-humanitaarharu.
  • Alates 2011. aastast – reaal-loodusainete õppesuund, inglise keele õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund.

Õpilased

Õpilaste arv[9]
Kooliaste 2014/2015 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019
Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi
I kooliaste 12 353 12 358 12 361 12 356 12 357
II kooliaste 10 299 11 334 12 360 12 364 12 364
III kooliaste 9 277 9 273 9 276 10 307 11 339
Gümnaasium 9 292 9 299 9 319 9 330 9 325
Kokku 40 1221 41 1264 42 1316 43 1357 44 1385

Ajatelg

Ajatelg[10]
1903 Tallinna II kroonualgkool alustab tööd Poska tänav 6A (endine Liiva tänav).
1911 Kool saab nimeks Tallinna II Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkool.
1917 Kool nimetatakse ümber Tallinna Linna 21. Algkooliks.
1923/24 Valmib uus koolimaja Raua tänav 6, arhitekt Artur Perna.
1940 Juunipööre. 21. juunil osutavad koolimajas paiknevad Eesti kaitseväe sidepataljoni võitlejad Punaarmeele viimast vastupanu.
1945/1946 Kool muutub keskkooliks – Tallinna 21. Keskkool.
1950 Esimene lend (14 õpilast) lõpetab kooli.
1952 Kool nimetatakse ümber Nikolai Gogoli nimeliseks Tallinna 21. Keskkooliks.
1953 Koolist saab Tallinna Õpetajate Instituudi baaskool.
1957 Hakkab ilmuma kooli almanahh "Suleproovid".
1958 Koolis avatakse muusikaklass.
1961 Toimub esimene kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.

Avatakse kunsti ja inglise keele eriklassid, mõlemad lastevanemate kulul.

1965 Valmib arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel kooli juurdeehitis.
1966 Esimesena Nõukogude Liidus minnakse üle viiepäevasele õppenädalale.
1967 Valmivad arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel normaalmõõtmetes ujula ja võimla.
1987 Kool saab oma lipu. Keskkoolilõpetajatele antakse kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal.
1988 Kool saab lõpusõrmuse, autor Andres Ojari.
1989 Kooli nimi muudetakse Tallinna 21. Keskkooliks.
1993 Kool kuulub rahvusvahelisse tervist edendavate koolide ketti.
1994 Käivitus koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.
1995 Luuakse ametlikult kooli õpilasomavalitsus (ÕOV).
1996 Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel luuakse Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5).

Käivitus rahvusvaheline tervistedendavate koolide projekt "Läänemereprojekt".

1997 Koolis avati arvutiklass.

Õpilaste soovil alustati riigikaitseõpetusega.

1998 Kool hakkab kandma Tallinna 21. Kooli nime.

Toimub Hoolekogu poolt seoses nime muutusega kingitud koolilipu õnnistamine.

Asutatakse koolileht "Lennuk".

1999 Kool saab vormimütsi, kavandi autor on 50. lennu vilistlane Jan Garšnek.
2000 Kooli ÕOV algatab projekti "Noored ja Euroopa Liit". Eesti Euroopa Liikumine annab koolile AASTA EUROOPLASE TIITLI.
2001 Algab kooli renoveerimine. Õppetöö toimub Tondiraba Keskkooli ja Liivalaia Gümnaasiumi ruumides ning huvitegevus Tallinna Toomklubis ja linna erinevates asutustes.
2002 Käivitub kolme kooli humanitaarprojekt Hugo Treffneri Gümnaasium – Sütevaka Humanitaargümnaasium – Tallinna 21. Kool.

Käivitub valikainete süsteem 10.–12. klassidel.

2003 Lõppeb kooli renoveerimine.

Kool tähistab 100. juubelit. Ilmub juubeliraamat "Sada aastat koolikella". Kool saab oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku.

2004 Kool saab oma sümboolikaga õpinguraamatu.

Ilmub infovoldik "Sulle, lapsevanem".

2005 Valmib spordiväljak.

Toimub 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis. Kool saab kvaliteediauhinna "Hea huvitegevusega kool".

2006 Toimub 20. kunstinädal.

Toimub kooli terviklik üleminek e-Koolile.

2007 Esietendub kooli 1. muusikal "Hans ja Grete" koostöös Saksamaa noortega.
2008 Kool tähistab 105. juubelit, antakse välja kooli CD ja almanahh.
2009 Kool saab koolivesti.
2010 Toimub 50. kevadkontsert.
2011 Toimub 25. kunstinädal.
2012 Kool saab Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool".
2013 Kool tähistab 110. juubelit.

Valmib kooli tutvustav ülevaatefilm.

2014 Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2014".
2015 Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2015".
2016 Kool saab tunnustuse Uuenev haridusasutus 2016 Me õpime kõikjal.

Kool saab tunnustuse Parim koostööprojekt 2016.

2017 Kool saab Tallinna Kesklinna Valitsuse tunnustuse "Haridusasutuse aastaauhind 2016"

Kool saab Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse "Digitaalselt aktiivne kool"

Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu" ja eriauhinna Lillefestivali "Ühevärviline aed" kujundamise eest

Kool saab rahvusvahelise tunnustuse "Euroopa ettevõtlik kool 2017"

2018 Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu veebruar 2018" EduInnoLab Innovatsioonistuudio avamise eest

Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse "Tegus kool 2018"

Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Haridusuuendus 2018"

Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Parim Koostööprojekt 2018"

Vilistlasi

Viited

  1. ↑ Koolilaul "Pesapuu". Tallinna 21. Kool.
  2. ↑ Aastad 1903-1924. Tallinna 21. Kool.
  3. ↑ Aastad 1923-1940. Tallinna 21. Kool.
  4. ↑ Aastad 1940–1946. Tallinna 21. Kool.
  5. ↑ Aastad 1946–1965. Tallinna 21. Kool.
  6. ↑ Aastad 1965–1991. Tallinna 21. Kool.
  7. ↑ Aastad 1991–2003. Tallinna 21. Kool.
  8. ↑ Aastad 2003–2015. Tallinna 21. Kool.
  9. ↑ Õpilaste arv. Tallinna 21. Kool.
  10. ↑ Ajalugu. Tallinna 21. Kool.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_21._Kool&oldid=5485206"