Hooneühistu: erinevus redaktsioonide vahel
Lisasin linke, korrigeerisin teksti. |
Sveatarkin (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
== Hooneühistu lõpetamine == |
== Hooneühistu lõpetamine == |
||
Hooneühistu lõpetamiseks vaja kõigi hooneühistu liikmete nõusolekut.<ref>Hooneühistuseadus – RT I, 13.03.2014, 87, § 17.</ref> Hooneühistu lõpetamisele kohaldub peale hooneühistuseaduse ka tulundusühistuseaduse 5. peatükk „Ühistu lõpetamine,“ välja arvatud |
Hooneühistu lõpetamiseks vaja kõigi hooneühistu liikmete nõusolekut.<ref>Hooneühistuseadus – RT I, 13.03.2014, 87, § 17.</ref> Hooneühistu lõpetamisele kohaldub peale hooneühistuseaduse ka tulundusühistuseaduse 5. peatükk „Ühistu lõpetamine,“ välja arvatud § 74.<ref name=":0" /> |
||
Tulundusühistu lõpetamise alused on üldkoosoleku otsus, kohtulahend, ühistu [[pankrot]], ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist, tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ning teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.<ref name=":1" /> |
Tulundusühistu lõpetamise alused on üldkoosoleku otsus, kohtulahend, ühistu [[pankrot]], ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist, tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ning teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.<ref name=":1" /> |
||
Redaktsioon: 7. november 2019, kell 16:20
Hooneühistu on tulundusühistu üks liikidest ja selle eesmärk on oma liikmete majanduslike huvide toetamine. Hooneühistu eesmärk saavutatakse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel ühise majandustegevuse kaudu. Ühtlasi võimaldab hooneühistu selle liikmetele ainukasutust hoone kindlaksmääratud osade üle. Hooneühistuid reguleerib hooneühistuseadus, lisaks kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti.[1]
Hooneühistu liikmelisus
Hooneühistu liikmeks astumisel kohaldatakse tulundusühistuseaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatut:[1] ühistu liikmeks astumise tingimused, avalduse esitamise kord, vastuvõtmise otsustamine ja keeldumise alused.[2] Ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta on võimalik liikmeks saada juhul, kui liikmesus võõrandatakse või päritakse liikme surma korral.[1]
Liikmeks saamise peab äriregistris registreerima. Huvitatud isik esitab selleks notarile omandiõigust tõendavad dokumendid, notar omakorda esitab äriregistrile hooneühistuseaduse § 6 lõikes 3 sätestatud andmete muudatused.[1]
Hooneühistu liikmelisusega kaasnevad õigused ja kohustused. Hooneühistuseaduse § 2 lg 2 kohaselt on liikmetel hoonejaotusplaani järgi neile ainukasutamiseks määratud hooneosa, millega on liikmete õigused ja kohustused seotud.[1]
Hooneühistu liige on muu hulgas kohustatud hoidma korras nii ainu- kui ka ühiskasutuses olevat hooneosa ja kinnisasja osi, hoiduma tegevusest, mis ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, ise taludes mõjusid, mis jäävad eelnimetatu piiridesse. Liige peab võimaldama ka ainukasutuses olevat hooneosa kasutada teistel isikutel, ühiskasutatavate hooneosade korrashoiu eesmärgil, kui see on vajalik. Hooneühistu liige on kohustatud tasuma liikmemaksu, liikmemaksu ulatus on kindlaks määratud hooneühistuseaduse §-s 13. Liige peab ka tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja teised liikme ainukasutuses olevat hooneosa kasutavad isikud tagavad samuti hoone korrashoiu.[1]
Kõik liikmesusega seotud tehingud, muu hulgas müügi-, pandi- ja loovutamistehingud, peavad olema notariaalselt tõestatud. Hooneühistu liikmeks saab omandaja lepingu notariaalsel tõestamisel.[3]
Kõik liikmete andmed, muuhulgas nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning muud seadusega sätestatud andmed, kantakse liikmete nimekirja.[3]
Hooneühistu lõpetamine
Hooneühistu lõpetamiseks vaja kõigi hooneühistu liikmete nõusolekut.[4] Hooneühistu lõpetamisele kohaldub peale hooneühistuseaduse ka tulundusühistuseaduse 5. peatükk „Ühistu lõpetamine,“ välja arvatud § 74.[1]
Tulundusühistu lõpetamise alused on üldkoosoleku otsus, kohtulahend, ühistu pankrot, ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist, tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ning teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.[2]
Tulundusühistuseaduse § 93 lõikes 1 ettenähtud ajal pärast likvideerimist esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist. Avaldus esitatakse koos lõppbilansi ja varajaotusplaaniga. Lõpetatud ühistu dokumentide säilitamiseks antakse need hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.[2]
Sageli jagatakse pärast hooneühistu tegevuse lõpetamist elamud osadeks. Elamud jaotatakse käibevõimelisemateks korteriomanditeks.[5]
Hooneühistute kasutamine ja ajalugu
Hooneühistute ajalugu võib seostada ENSV perioodiga, mil sai alguse enamik praegusi eksisteerivaid hooneühistuid. Elamispindade arvu suurendamiseks oli nõukogude ajal lubatud inimestel asutada elamukoorperatiiv, mille liikmed riigi abil elamuid juurde ehitasid. Valminud elamud kuulusid koorperatiivile ning koorperatiivi liikmed said enda kasutusse korteri selles elamus. Korter vastas liikme enda panusele, selle panuse nimetus oli osak koorperatiivis.[6]
Hooneühistuseadus jõustus aastal 2005.[7] Hooneühistuna kasutatavaid kortereid pole palju. Enamasti majandavad hooneühistud garaažibokse. Selle põhjal võib järeldada, et seadusandja on hinnanud garaažibokside väärtust piisavaks, et teha kohustuslikuks selle võõrandajale ja omandajale notari nõustamine.[8]
Eestis vastab hooneühistu oma sisult Austria korteriomandi omale. Korteriomand tähendab Austrias kindlate piiritletud hooneosade ainukasutusõigust kui piiratud asjaõigust. Seal riigis on korteriomanike ühisuse puhul tegu juriidilise isikuga.[5]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Hooneühistuseadus – RT I, 13.03.2014, 87
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Tulundusühistuseadus – RT I, 20.04.2017, 22
- ↑ 3,0 3,1 "Elamuühistust hooneühistuks". Notarite koda. 1. veebruar 2005. Vaadatud 05.10.2019.
- ↑ Hooneühistuseadus – RT I, 13.03.2014, 87, § 17.
- ↑ 5,0 5,1 P. Pärna. Korteriomanike ühisus: piiritlemine, õigusvõime, vastutus. – Juridica 2011/VI, lk 420.
- ↑ E. Hindpere (2013). Kinnisvaraõiguse ABC: põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. Tallinn: Kinnisvarakool. Lk 228.
- ↑ Hooneühistuseadus – RT I 2004, 53, 368; RT I, 13.03.2014, 87.
- ↑ A. Alekand. Osaühingu osanikeregistri pidamine. – Juridica 2015/I, lk 13.