Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P HC: lisatud Kategooria:Eneseabi |
||
| 40. rida: | 40. rida: | ||
[[Kategooria:Kommunikatsioon]] |
[[Kategooria:Kommunikatsioon]] |
||
[[Kategooria:Psühholoogia]] |
[[Kategooria:Psühholoogia]] |
||
[[Kategooria:Eneseabi]] |
|||
Viimane redaktsioon: 6. november 2019, kell 05:47
.jpg)
Aktiivne kuulamine on kuulamisoskus, mis soodustab rääkija soovi ennast avada, oma teemadest rääkida.[1][2]
Aktiivne kuulamine sisaldab tavaliselt kolme tehnikat:
- ukseavajad;
- täpsustamine selguse suurendamiseks [3] ja
- ümbersõnastamine (sõnadega peegeldamine).
Aktiivne kuulamine on eriti sobiv[1][2]
- kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms
- probleemide lahendamiseks, et saada infot rääkija soovidest, ideedest, vajadustest
- kui muud kuulamistehnikad (vaikne ja toetav-julgustav kuulamine) ei anna tulemust, suhtluspartner vaikib või ei püsi teemas
- kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav
- kriisis oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid
- vestluse kaudseks juhtimiseks
- varjatud info kättesaamiseks
- meeskonna liikmete vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks
Kuna aktiivse kuulamise tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on n-ö nõrgemas või sundpositsioonis.
Aktiivne kuulamine on kehtestava käitumise oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki selgest eneseväljendusest ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh käiguvahetuse tehnika.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Ukseavajad
- Ümbersõnastamine
- Täpsustamine
- Suhtlemistõkked
- Kehtestav käitumine
- Käiguvahetus suhtlemisel
- Läbirääkimised
- Tagasisidestamine
- Konflikti reguleerimine