Kitt Peaki observatoorium: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
45. rida: 45. rida:
* [http://www.noao.edu/kpno/ Koduleht]
* [http://www.noao.edu/kpno/ Koduleht]


[[Kategooria:Observatooriumid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide observatooriumid]]
[[Kategooria:Arizona]]
[[Kategooria:Arizona]]

Redaktsioon: 4. november 2019, kell 18:09

Vaade mäetipule

Kitt Peaki observatoorium (Kitt Peak National Observatory) on observatoorium Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis. See asub Sonora kõrbes umbes 88 km Tucsonist edela pool 2097 meetri kõrguse Kitt Peaki mäe tipus.

Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 31° 57′ 30″ N, 111° 35′ 48″ W.

Ajalugu

McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop

Observatooriumi rajamine sai alguse 1953. aastal 35 astronoomi algatatud ideest. Ameerika Ühendriikide riiklik teadusfond kiitis ettepaneku heaks ning 1955. aastal hakati otsima sobivat asukohta. Aastal 1958 jõuti otsusele, et parim paik on Kitt Peaki mägi Arizonas, mille tipuala sobis rajatiste püstitamiseks. Asukoha kasuks rääkisid väike tuule kiirus, stabiilne õhutemperatuur, lennukoridoride puudumine ning piisav kaugus suurlinnade valgusreostusest. Ka vajalikud infrastruktuurirajatised ning teadusasutused olid piisavalt lähedal. Keskmiselt 72 protsenti ajast on taevas mäe kohal pilvitu.[1]

Mägi asub aga oodhami (Tohono O’odham) indiaanlaste reservaadis ning kohaliku hõimuga tuli jõuda maa kasutamises kokkuleppele. Esialgu hõimuvanemad keeldusid, kuid et põlisrahvastel on tugev side tähistaevaga, siis pärast seda, kui hõimunõukogu liikmetele tehti ringkäik Stewardi observatooriumis, olid nad hea meelega nõus andma osa oma maast pikaajalisele rendile tingimusel, et maal tegeldakse ainult astronoomiliste uuringutega. Renditasu on veerand dollarit aakri eest aastas. Observatooriumi kasutatav maa-ala on 200 aakri suurune.[1]

Teleskoobid

Mayalli teleskoop

Observatooriumis on 26 iseseisvat teleskoopi.

Kitt Peaki vanim teleskoop on 1963. aastal paigaldatud 0,91-meetrine Spacewatch, mis oli esimene Maa-lähedaste asteroidide leidmiseks kasutatud teleskoop. Seda kasutatakse samal otstarbel siiani.[2] Spacewatchi programmi kuulub ka 1,8-meetrine teleskoop.[1]

1964. aastal paigaldatud 2,1-meetrine teleskoop oli esimene suur teleskoop, mis sai astronoomidele vabalt kättesaadavaks. Sellega avastati muu hulgas esimene pulseeriv valge kääbus, täheldati esimest korda gravitatsioonilise läätse fenomeni ning avastati Lyman-alpha Forest (ülikaugetelt objektidelt pärit vesiniku spektrijooned).[1]

Suurim teleskoop on 1973. aastal kasutusele võetud 4-meetrise peegliga Mayalli teleskoop. Teine täpselt samasugune teleskoop asub Tšiilis Cerro Tololo observatooriumis.[3] See oli paigaldamise ajal maailma suuruselt teine teleskoop ning sarnanes konstruktsioonilt tollal suurima 5-meetrise Hale'i teleskoobiga Palomari observatooriumis.[1]

Kõige uuem on 1994. aastal paigaldatud 3,5-meetrine peegelteleskoop WIYN, millel on keerukas elektrooniline muu hulgas temperatuurikõikumistest tingitud moonutuste eemaldamise süsteem.[3]

Kitt Peakis asub maailma suurim päikeseteleskoop. 1,6-meetrise peegliga McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop on kasutusel alates 1962. aastast. Et selle fookuskaugus on 90 m, ja kuumas kõrbes valmistab jahutus probleeme, on peegel paigutatud 150 jalga maapinnast allapoole.[1]

25-meetrise juhitava taldrikantenniga raadioteleskoop on üks kümnest USA eri linnades paiknevast teleskoobist, mis koos moodustavad umbes 8600 kilomeetrise ulatusega VLBA (Very Long Baseline Array).[3]

On ka 12-meetrine raadioteleskoop.

2,1-meetrine Coudé teleskoop varustab Coudé spektrograafi.

1,2-meetrine Calypso teleskoop on ainuke eraisiku rahastatud teleskoop.

On ka 2,3-meetrine Boki teleskoop.

Neli 12-meetrist gammateleskoopi moodustavad gammaobservatooriumi VERITAS.

Päeval töötab ainult paar instrumenti, sealhulgas McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop ja VLBA raadioteleskoop.[2]

Viited

Välislingid