Kohastumus: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine |
P The Origin of Species > Liikide tekkimine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kohastumus''' on [[bioloogia]]s [[organism]]i [[anatoomia|anatoomiline]] struktuur, [[füsioloogia|füsioloogiline]] protsess või |
'''Kohastumus''' on [[bioloogia]]s [[organism]]i [[anatoomia|anatoomiline]] struktuur, [[füsioloogia|füsioloogiline]] protsess või [[käitumine|käitumis]]joon, mis on kujunenud [[looduslik valik|loodusliku valiku]] tulemusena ([[kohastumine|kohastumise]] käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. |
||
Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma [[keskkond| |
Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma [[keskkond|keskkonnaga]] '''kohastunud'''. |
||
Kohastumuste [[seletus|seletamine]] on olnud [[loodusteadus]]es ja [[loodusfilosoofia]]s põhjapanevaks probleemiks. Enne [[1859]]. aastat, kui [[Charles Darwin]] avaldas teose " |
Kohastumuste [[seletus|seletamine]] on olnud [[loodusteadus]]es ja [[loodusfilosoofia]]s põhjapanevaks probleemiks. Enne [[1859]]. aastat, kui [[Charles Darwin]] avaldas teose "[[Liikide tekkimine]]", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati selle tekitamine [[Jumal|jumalale]]. |
||
Darwin kogus palju tõendeid organismide [[evolutsioon]]ilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile [[seletus]]e [[looduslik valik|loodusliku valiku]] teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse [[plaanipärasus]]e probleem täielikult [[loodusteadus]]e pädevusse. Ta asendas [[teoloogia|teoloogilise]] [[teleoloogia]] teadusliku teleoloogiaga. |
Darwin kogus palju tõendeid organismide [[evolutsioon]]ilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile [[seletus]]e [[looduslik valik|loodusliku valiku]] teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse [[plaanipärasus]]e probleem täielikult [[loodusteadus]]e pädevusse. Ta asendas [[teoloogia|teoloogilise]] [[teleoloogia]] teadusliku teleoloogiaga. |
||
Viimane redaktsioon: 4. november 2019, kell 16:12
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma keskkonnaga kohastunud.
Kohastumuste seletamine on olnud loodusteaduses ja loodusfilosoofias põhjapanevaks probleemiks. Enne 1859. aastat, kui Charles Darwin avaldas teose "Liikide tekkimine", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati selle tekitamine jumalale.
Darwin kogus palju tõendeid organismide evolutsioonilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile seletuse loodusliku valiku teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse plaanipärasuse probleem täielikult loodusteaduse pädevusse. Ta asendas teoloogilise teleoloogia teadusliku teleoloogiaga.