Kurt Gödel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hitler ei olnud riik
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:


==Elukäik==
==Elukäik==
Sünnilt oli Gödel tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse, 1938. aastal sai temast Saksamaa kodanik. Gödel tembeldati "tugevalt juudistunud matemaatikuks" ning põgenes läbi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princetoni Ülikool|Princetoni]] perspektiivsete uuringute instituudis. 1948. aastal naturaliseerus Ameerika Ühendriikides.
Sünnilt oli Gödel tolleaegse [[Austria-Ungari]] impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast [[Tšehhoslovakkia]] kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale [[Austria]] kodakondsuse, 1938. aastal, pärast Ausrtia ühinemist Saksamaaga, sai temast Saksamaa kodanik. Vältimaks mobiliseerimist Saksa sõjaväkke, põgenes Gödel läbi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. USAs sai ta töökoha kuulsas [[Princetoni Ülikool|Princetoni]] perspektiivsete uuringute instituudis. 1948. aastal naturaliseerus Ameerika Ühendriikides.


1930. aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.
1930. aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.

Redaktsioon: 1. november 2019, kell 20:18

Kurt Gödel

Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.

Elukäik

Sünnilt oli Gödel tolleaegse Austria-Ungari impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast Tšehhoslovakkia kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima, kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika erialale üle läks. 23-aastaselt võttis endale Austria kodakondsuse, 1938. aastal, pärast Ausrtia ühinemist Saksamaaga, sai temast Saksamaa kodanik. Vältimaks mobiliseerimist Saksa sõjaväkke, põgenes Gödel läbi Nõukogude Liidu ja Jaapani Ameerika Ühendriikidesse. USAs sai ta töökoha kuulsas Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis. 1948. aastal naturaliseerus Ameerika Ühendriikides.

1930. aastatel ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.

Teaduslikust pärandist

Gödel oli loogik ja teadusfilosoof ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda [1].

Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud mittetäielikkuse teoreemid [2]. Ühes neist väidetakse, et igas formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse matemaatilise loogika arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?).

Peale selle on ta töötanud diferentsiaalgeomeetria ja teoreetilise füüsika vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe üldrelatiivsusteooria alase töö, mida mõned füüsikud paraku "liiga matemaatiliseks" peavad[3].

Tunnustused

Vaata ka

Viited

  1. John W. Dawson, jr. 1996. Logical Dilemmas: The Life and Work of Kurt Gödel. AK Peters, Ltd., 1996. ISBN 978-1568810256
  2. Kurt Gödel, 1931. Über formal unentscheidbare Sätze der Principa Mathematica und verwandter Systeme. Monatshefte für Mathematik und Physik 38, 173-198.
  3. Kurt Gödel. 1949. An example of a new type of cosmological solution of Einstein's field equations of gravitation. Rev. Mod. Phys. 21, lk 447–450

Kirjandus eesti keeles

Välislingid