Wilhelm Röntgen: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist |
PResümee puudub |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
Teda köitis [[füüsika]], mistõttu läks ta õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Pärast kooli lõpetamist töötas ta assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem samas valdkonnas [[Gießen]]is. |
Teda köitis [[füüsika]], mistõttu läks ta õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Pärast kooli lõpetamist töötas ta assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem samas valdkonnas [[Gießen]]is. |
||
Aastatel [[1871]]–[[1873]] töötas Röntgen [[Würtzburgi Ülikool]]is, [[1874]]. aastal läks ta koos oma professori [[August Adolf Kundtom]]iga üle [[Strasbourgi Ülikool]]i. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks. |
|||
Juba [[1879]]. aastal juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, aastal 1894 valiti ta selle ülikooli rektoriks. |
Juba [[1879]]. aastal juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, aastal 1894 valiti ta selle ülikooli rektoriks. |
||
| 36. rida: | 36. rida: | ||
Wilhelm Conrad Röntgen suri [[10. veebruar]]il [[1923]] [[vähk (haigus)|vähki]]. |
Wilhelm Conrad Röntgen suri [[10. veebruar]]il [[1923]] [[vähk (haigus)|vähki]]. |
||
==Teadlaskarjäär== |
|||
==Karjäär== |
|||
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi ning tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris [[magnetism]]i. Hiljem oli nendest uuringutest kasu [[Hendrik Lorentz]]ile, kes neid elektroonilise teooria tõestamisel kasutas. |
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi ning tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris [[magnetism]]i. Hiljem oli nendest uuringutest kasu [[Hendrik Lorentz]]ile, kes neid elektroonilise teooria tõestamisel kasutas. |
||
==Kiirte avastamine== |
===Kiirte avastamine=== |
||
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsikainstituudi juht, oli tal harjumus hilisööni oma laboris istuda. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen tööd. Taas lülitas ta sisse voolu katooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis ligidal vedelesid, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse ja kristallid, mis ei olnud toruga kuidagi seotud, hakkasid jälle helendama. |
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsikainstituudi juht, oli tal harjumus hilisööni oma laboris istuda. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen tööd. Taas lülitas ta sisse voolu katooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis ligidal vedelesid, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse ja kristallid, mis ei olnud toruga kuidagi seotud, hakkasid jälle helendama. |
||
Redaktsioon: 1. november 2019, kell 18:43
| Wilhelm Röntgen | |
|---|---|
.jpg) Wilhelm Conrad Röntgen | |
| Sündinud |
27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen |
| Surnud |
10. veebruar 1923 (77-aastaselt) München |
| Rahvus | sakslane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | füüsika |
| Tuntumad tööd | röntgenikiirte avastamine |
| Tunnustus | Nobeli füüsikaauhind (1901) |
Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Ta avastas 1895. aastal röntgenikiirguse. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.
Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.
Elukäik
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega Remscheidi) linnas. Ta oli peres ainus laps, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.
Teda köitis füüsika, mistõttu läks ta õppima Zürichi polütehnilisse instituuti. Pärast kooli lõpetamist töötas ta assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem samas valdkonnas Gießenis.
Aastatel 1871–1873 töötas Röntgen Würtzburgi Ülikoolis, 1874. aastal läks ta koos oma professori August Adolf Kundtomiga üle Strasbourgi Ülikooli. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
Juba 1879. aastal juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, aastal 1894 valiti ta selle ülikooli rektoriks.
Aastal 1900 sai temast Müncheni Ülikooli füüsikakateedri juht, mis oli ka tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.
Wilhelm Conrad Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et talle Columbia Ülikoolis New Yorgis töökohta pakuti, jäi ta sõja tõttu siiski Münchenisse, kus tema karjäär jätkus.
Wilhelm Conrad Röntgen suri 10. veebruaril 1923 vähki.
Teadlaskarjäär
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi ning tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris magnetismi. Hiljem oli nendest uuringutest kasu Hendrik Lorentzile, kes neid elektroonilise teooria tõestamisel kasutas.
Kiirte avastamine
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsikainstituudi juht, oli tal harjumus hilisööni oma laboris istuda. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen tööd. Taas lülitas ta sisse voolu katooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi kristallid, mis ligidal vedelesid, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse ja kristallid, mis ei olnud toruga kuidagi seotud, hakkasid jälle helendama.
Järgnevate uurimuste põhjal Röntgen järeldas, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodkiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, mis tekitas intensiivse X-kiirte voo.
Tänu torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem hakati neid kiiri nimetama röntgenikiirteks.
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude läbipaistmatute materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid.
Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Röntgenikiirte abil uuriti paljude ainete omadusi. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal.
Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid leiutise kasutusõigust osta, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse.
Aastaks 1919 olid röntgenitorud kasutusel paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad: röntgenoloogia, röntgendiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne.
Tunnustused
Wilhelm Conrad Röntgen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Aastal 1901 pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.
Isiklikku
Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, kui Röntgen oli 74-aastane.
