Svietłahorsk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
65. rida: 65. rida:


Aastal 1966 liideti linnaga raudteejaama ümbruskond.<ref> Дулеба Г., Курыловіч Г. Аб населеных пунктах, якія ўжо не існуюць ці перайменаваны // Памяць: Светлагорск. Светлагорскі р-н: Гіст.-дак. хронікі гарадоў і р-наў Беларусі. 2. raamat — Менск: Беларусь, 2003. Lk. 742—748.</ref> Aastal 1975 liideti linnaga veel Čyrkavičy külanõukogu Śvietači küla, mis kandis aastani 1964 nime Kakaĺ.<ref>ПРАЧ, С. ''Мінулае сяла Чырковічы'' Агні камунізму. 1982. Lk. 3.</ref>
Aastal 1966 liideti linnaga raudteejaama ümbruskond.<ref> Дулеба Г., Курыловіч Г. Аб населеных пунктах, якія ўжо не існуюць ці перайменаваны // Памяць: Светлагорск. Светлагорскі р-н: Гіст.-дак. хронікі гарадоў і р-наў Беларусі. 2. raamat — Менск: Беларусь, 2003. Lk. 742—748.</ref> Aastal 1975 liideti linnaga veel Čyrkavičy külanõukogu Śvietači küla, mis kandis aastani 1964 nime Kakaĺ.<ref>ПРАЧ, С. ''Мінулае сяла Чырковічы'' Агні камунізму. 1982. Lk. 3.</ref>

== Sõpruslinnad ==
{{Col-begin}}
{{Col-begin}}
{{Col-break}}
* {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Obzor]], Bulgaaria
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Bielsk Podlaski]], Poola
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Kingissepp]], Venemaa
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Tšernuška]], Venemaa
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Helmstedt]], Saksamaa
{{Col-break}}

* {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Călăraşi]], Rumeenia
* {{riigi ikoon|Moldova}} [[Călăraşi (Moldova)|Călăraşi]], Moldova
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Kommunar]], Venemaa
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Ivantejevka]], Venemaa
{{Col-end}}


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 31. oktoober 2019, kell 03:31

Svietłahorsk

valgevene Светлагорск * / Svietłahorsk Svetlagorsk
vene Светлогорск Svetlogorsk

Pindala 25,86 km²
Elanikke 67453 (2018)[1]

Koordinaadid 52° 38′ N, 29° 44′ E
Svietłahorsk (Valgevene)
Svietłahorsk

Svietłahorsk (valgevene-eesti transkriptsioonis Svetlagorsk) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Kalinkavičy rajooni halduskeskus. Svietłahorsk asub merepinnast 132 meetri kõrgusel Biarezina kaldal, Homieli linnast 112 kilomeetri kaugusel.

Linn on tähtis tööstuskeskus. Seal asuvad keemiatehas, kaks tselluloosivabrikut, kartongivabrik, soojuselektrijaam, betoonelementide tehas ja ehituskombinaat. Svietłahorskis antakse välja ajalehti «Ранак-плюс», «Сьветлагорскія навіны» ja «Светлогорский бизнес». Haridust annavad kaksteist keskkooli, kaks kunstikooli ja tööstushariduskolledž. Linnas on kaheksa raamatukogu, kunstigalerii ja kultuurimaja, sealne kino asub Čyrkavičy külas.

Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, kolm õigeusu kirikut ja katoliku kirik.

Elanikkond

  • 757 (1917)
  • 2 170 (1953)
  • 5 772 (1959)
  • 11 500 (1961)
  • 40 300 (1970)
  • 48 700 (1973)
  • 55 000 (1975)
  • 58 000 (1981)
  • 74 000 (1993)
  • 73 300 (1999)
  • 73 400 (2001)
  • 70 200 (2006)
  • 69 500 (2008)
  • 69 900 (2010)
  • 69 200 (2012)
  • 69 011 (2016)
  • 67 453 (2018)

Ajalugu

Arheoloogiliste uuringute kohaselt oli praeguse linna kohal VI-VII sajandil asulakoht, ent alates VIII sajandist pidev asustus puudus.[2]

Kirjalikes allikates on asulat esimest korda mainitud 15. juulil 1560, mil see kandis nime Šacilinski Vostraŭ. Asulasai nime selle omaniku järgi, liide Vostraŭ ehk saar tähistas aga ümbritsevast kõrgemat kohta.[3] Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas asula aastal 1566 kuuluma Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda.

Aastal 1634 andis sealne mõisnik valduse jesuiitidele, kes rajasid sinna puidust katoliku kiriku ja avasid seal misjonipunkti.[4] Aastal 1639 kandis sealne küla nime Šacilavičy ja see allus toona Paryčy mõisale.[5] Aastal 1744 kandis küla katoliku koguduse kirikuraamatus nime Šacilki.[6]

Seoses Poola jagamisega läks alev aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Bobruiski maakonda. Aastal 1800 oli külas kolm talu, mis kuulusid talupoegadele, 20 majapidamise inimesed kuulusid aga šlahtasse. Veel XX sajandi alguses elasid seal valdavalt šlahtitšid. Aastaks 1890 oli seal avatud jõesadam.[7] Aastal 1915 valmis küla läbiv raudtee ja avati sealne raudteejaam.[8]

Šacilavičy läks ametlikult Valgevene NSV koosseisu aastal 1920.[9] Selleks aastaks oli asulast saanud alev, mis kuulus Paryčy rajooni.[10] Alev oli samanimelise külanõukogu keskuseks, raudteejaama juures asunud küla kuulus aga Čyrkavičy külanõukogu koosseisu.

Vana katoliku kirik aastal 1918

Aastal 1924 avati Šacilavičys esimene kool, mille õppekeeleks oli heebrea keel. Aastail 1929-1932 tegutses alevis laevaehitusartell, millest sai hiljem dokk ja mille ruumides tegutseb tänapäeval betoonitehas. Aastal 1938 kaotas asula alevi staatuse.

Aastal 1939 liideti sellega Čyrkavičy külanõukogu Arechaŭka alevik ja Zajvanieŭ huutor. Tol perioodil liideti külaga ka Šacilavičy külanõukogu Prabudžeńnie alevik ja Krasnaje Znamia alevik.

Aastal 1954 alustati sealse soojuselektrijaama ehitamist. Aastal 1956 sai asula taas alevi staatuse. Aastal 1960 sai sellest Paryčy rajooni halduskeskus.[11] Aastal 1961 sai asula linna staatuse, ühtlasi nimetati see ümber Svietłahorskiks.[12]

Aastal 1966 liideti linnaga raudteejaama ümbruskond.[13] Aastal 1975 liideti linnaga veel Čyrkavičy külanõukogu Śvietači küla, mis kandis aastani 1964 nime Kakaĺ.[14]

Sõpruslinnad

Viited

  1. Численность населения на 1 января 2018 г. и среднегодовая численность населения за 2017 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и посёлков городского типа
  2. РАССАДИН С. Е. О некоторых находках 2008 г. на Шатилинском Острове // Исследования по истории Восточной Европы: научный сборник. Вып. 1. Мн., 2008, с. 234—236
  3. Маслюкоў, Т. В. З гісторыі Шацілавічаў Гомельшчына: старонкі мінулага. II выпуск. — Гомель, 1996. — Lk. 22—26.
  4. ВКЛ. Энцыкл. Kd. 2. — Менск, 2005. Lk. 754.
  5. Кернажыцкі К. Аграрная рэформа ў Бабруйскім старостве і эканамічнае становішча яго насельніцтва з XVII да паловы XIX ст. Менск, 1931.
  6. Diecezja Wilenska, 1744
  7. Jelski A. Szaciłki // Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich. Kd XI: Sochaczew — Szlubowska Wola. — Warszawa, 1890. Lk. 755.
  8. Киштымов А. Этапы железнодорожного строительства на Беларуси // Гістарычны альманах. Kd. 7. 2002
  9. Краўцоў І., Хоміч А. У віхуры грамадзянскай вайны // Памяць: Светлагорск. Светлагорскі р-н: Гіст.-дак. хронікі гарадоў і р-наў Беларусі. 1. raamat — Менск, 2000. Lk. 121—133
  10. Камінскі М., Пятросава А. Светлагорск // Збор помнікаў гісторыі і культуры Беларусі. Гомельская вобласць. Мн., 1985, lk. 334.
  11. Указ Прэзідыума Вярхоўнага Савета БССР ад 30 снежня 1956 г. «Аб пераўтварэнні вёскі Шацілавічы Парыцкага раёна Гомельскай вобласці ў гарадскі пасёлак».
  12. Указ Прэзідыума Вярхоўнага Савета БССР ад 29 ліпеня 1961 г. «Аб пераўтварэнні гарадскога пасёлка Шацілавічы ў горад раённага падпарадкавання і перайменаванні Парыцкага раёна Гомельскай вобласці».
  13. Дулеба Г., Курыловіч Г. Аб населеных пунктах, якія ўжо не існуюць ці перайменаваны // Памяць: Светлагорск. Светлагорскі р-н: Гіст.-дак. хронікі гарадоў і р-наў Беларусі. 2. raamat — Менск: Беларусь, 2003. Lk. 742—748.
  14. ПРАЧ, С. Мінулае сяла Чырковічы Агні камунізму. 1982. Lk. 3.

Välislingid