Vana-Vändra mõisa kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
 
7. rida: 7. rida:
Kalmistu rajasid [[Vändra mõis]]a tollased omanikud [[Ditmar]]id millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 [[Uue-Vändra mõis|Uue-]] ja [[Vana-Vändra mõis]]aks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.
Kalmistu rajasid [[Vändra mõis]]a tollased omanikud [[Ditmar]]id millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 [[Uue-Vändra mõis|Uue-]] ja [[Vana-Vändra mõis]]aks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.


Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68</ref>
Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68</ref>


Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti kõlakoda, tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada ''Noorteparki'' või ''Kureparki''. Need uusehitised lammutati 1977. aastal.<ref>[[Hiie Piirsalu]]. "Vändra. Kildudest kokku kogutud". 2018. Lk 12–13</ref>
Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti kõlakoda, tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada ''Noorteparki'' või ''Kureparki''. Need uusehitised lammutati 1977. aastal.<ref>[[Hiie Piirsalu]]. "Vändra. Kildudest kokku kogutud". 2018. Lk 12–13</ref>

Viimane redaktsioon: 26. oktoober 2019, kell 20:01

Kalmistule viiva puiestee kirdeserv.
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015
Kalmistu värav.
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015
Hauatähis kalmistul.
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015

Vana-Vändra mõisa kalmistu on kalmistu Vändra kihelkonnas Pärnumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Vändra alevis Pärnu maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu rajasid Vändra mõisa tollased omanikud Ditmarid millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 Uue- ja Vana-Vändra mõisaks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.

Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka Kruedeneride ja Tiesenhausenite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.[1]

Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti kõlakoda, tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada Noorteparki või Kureparki. Need uusehitised lammutati 1977. aastal.[2]

Kalmistu on 2008. aastast riiklik ajaloomälestis.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu jääb Vana-Vändra mõisa südamest linnulennult umbes 600 meetri kaugusele kagusse. Kalmistu on ümbritsetud maakivimüüriga, mis on üsna lagunenud. Säilinud on värava graniitpostid ja sepisvärava vasakpoolne leht. Kalmistuni viib vanalt maanteelt puiestee, millest on alles ainult idapoolne osa.

Kalmistu kabel[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistul paiknes ka matusekabel, mis on täielikult hävinenud.

Kalmistule maetuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1837 – Woldemar Adolph von Ditmar (8. september (vkj 28. august) 1770 – 4. veebruar (vkj 23. jaanuar) 1837)
  • 1852 – Caroline Johanna von Ditmar (sündinud von Kruedener; 11. august (vkj 31. juuli) 1768 – 16. märts (vkj 4. märts) 1852), tema abikaasa

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68
  2. Hiie Piirsalu. "Vändra. Kildudest kokku kogutud". 2018. Lk 12–13

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
  • Valdo Praust. "Mõisakalmistud". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 68
  • Valdo Praust. "Vana-Vändra mõis (Alt-Fennern)". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 229 ja 231
  • Alo Särg. "Vana-Vändra (Alt-Fennern)". – Pärnumaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2011. Lk 107–109
  • Hiie Piirsalu. "Vändra. Kildudest kokku kogutud". 2018. Lk 12–13

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]