Estonia-Film: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Estonia-Film''' oli esimene Eesti Vabariigi filmiühing, mis tegutses aastatel [[1919]]–[[1932]]. Ettevõte alustas vendade [[Theodor Märska]] ja [[Konstantin Märska]] eestvedamisel faktiliselt tööd juba 1919. aastal, aga ametlikult asutati see [[Vennad Parikased|Peeter Parikase]] initsiatiivil ja rahalisel toel 10. septembril 1920. Eeskujuks oli [[Auguste ja Louis Lumière|vendade Lumière’ide]] analoogne filmiettevõte.<ref |
'''Estonia-Film''' oli esimene Eesti Vabariigi filmiühing, mis tegutses aastatel [[1919]]–[[1932]]. Ettevõte alustas vendade [[Theodor Märska]] ja [[Konstantin Märska]] eestvedamisel faktiliselt tööd juba 1919. aastal, aga ametlikult asutati see [[Vennad Parikased|Peeter Parikase]] initsiatiivil ja rahalisel toel 10. septembril 1920. Eeskujuks oli [[Auguste ja Louis Lumière|vendade Lumière’ide]] analoogne filmiettevõte.<ref>[http://www.efis.ee/et/filmitegijad/asutus/id/56/ Eesti Filmi Andmebaas] (vaadatud 26. oktoobril 2019)</ref> Ettevõtet juhtis Peeter Parikas.<ref>[https://www.postimees.ee/45406/fotograafi-de-jalg Lõhmus, Jaak. Fotograafi(de) jälg.] Postimees, 1. november 2008</ref> |
||
| Autor= |
|||
| URL = http://www.efis.ee/et/filmitegijad/asutus/id/56/ |
|||
| Pealkiri = Estonia Film |
|||
| Väljaanne = [[Eesti filmi andmebaas]] |
|||
| Aeg = |
|||
| Kasutatud = 13.01.2013 |
|||
}}</ref> Ettevõtet juhtis Peeter Parikas.<ref>[https://www.postimees.ee/45406/fotograafi-de-jalg Lõhmus, Jaak. Fotograafi(de) jälg.] Postimees, 1. november 2008</ref> |
|||
== Filmid == |
== Filmid == |
||
Redaktsioon: 26. oktoober 2019, kell 17:26
Estonia-Film oli esimene Eesti Vabariigi filmiühing, mis tegutses aastatel 1919–1932. Ettevõte alustas vendade Theodor Märska ja Konstantin Märska eestvedamisel faktiliselt tööd juba 1919. aastal, aga ametlikult asutati see Peeter Parikase initsiatiivil ja rahalisel toel 10. septembril 1920. Eeskujuks oli vendade Lumière’ide analoogne filmiettevõte.[1] Ettevõtet juhtis Peeter Parikas.[2]
Filmid
Estonia-Film tegeles nii filmide tootmise kui ka levitamisega ja tõi Eesti filmindusse ringvaate: esimest ringvaadet näidati 1920. aasta veebruaris.
Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmidega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti riigikroonika eelkäijad. Stuudio üks suuremaid saavutusi oli täispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli "Filmikaameraga läbi Eesti" (1924), mida näidati mitmes Euroopa riigis – Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Lätis – ja millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.[3] Sarjast on säilinud üksikuid kaadreid.
Olustikufilmide "Tallinna "ilu"" ja "Tartu "ilu"" eesmärk oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.
1921. aastal valmis stuudios esimene mängufilm, naljapilt "Armastuse pisielukas", mis võeti Tallinnas üles ühe päevaga. Film pole säilinud ja selle sisu pole teada.[4] Stuudio mängufilmikatsetused jäidki lühiformaati ja need pole säilinud.
Paljudest Estonia-Filmi tähtsatest jäädvustustest (Eesti kulla Tallinnasse toomine Venemaalt, Tartu rahu allakirjutamine) pole kaadritki alles.
Kinod
Estonia-Filmile kuulusid kinod Rekord Näituseväljakul (hiljem nn rahvakino Endla), Passaaž Viru tänaval (hiljem esietenduskino Rekord, veel hiljem Helios) ja kino Kungla Tõnismäel. Viru tänaval asus ka Estonia-Filmi filmilabor.
Muu tegevus
Aastatel 1926–1931 andis ettevõte välja oma aja tähtsaimat filmiajakirja Filmileht.
Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivõistlused.
1927. aastal tekkis seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritas koondada olemasolevaid ressursse, et teha esimene eesti helifilm, kuid plaanid jäid esialgu vaid plaanideks.
Tegevuse lõpetamine
Üleilmne majanduskriis ja tehniline revolutsioon (helifilmi sünd ja levik) mõjutasid Estonia-Filmi tegevust sedavõrd, et 1932 läks Estonia-Film pankrotti ja lõpetas 19. detsembril 1932 tegevuse.
Viited
- ↑ Eesti Filmi Andmebaas (vaadatud 26. oktoobril 2019)
- ↑ Lõhmus, Jaak. Fotograafi(de) jälg. Postimees, 1. november 2008
- ↑ Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4
- ↑ Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4