Estonia-Film: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
}}</ref> |
}}</ref> |
||
Estonia-Film tegeles nii filmide tootmise kui ka levitamisega ja tõi Eesti filmindusse [[Ringvaade|ringvaate]]: esimest ringvaadet näidati 1920. aasta veebruaris. Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmidega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti [[riigikroonika]] eelkäijad. Stuudio üks suuremaid saavutusi oli täispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli [[Filmikaameraga läbi Eesti|"Filmikaameraga läbi Eesti"]] (1924) mida näidati mitmes Euroopa riigis – Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Lätis – ja millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.<ref>Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4</ref> |
Estonia-Film tegeles nii filmide tootmise kui ka levitamisega ja tõi Eesti filmindusse [[Ringvaade|ringvaate]]: esimest ringvaadet näidati 1920. aasta veebruaris. Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmidega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti [[riigikroonika]] eelkäijad. Stuudio üks suuremaid saavutusi oli täispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli [[Filmikaameraga läbi Eesti|"Filmikaameraga läbi Eesti"]] (1924), mida näidati mitmes Euroopa riigis – Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Lätis – ja millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.<ref>Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4</ref> |
||
Olustikufilmide "[[Tallinna "ilu"]]" ja "[[Tartu "ilu"]]" eesmärk oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast. |
Olustikufilmide "[[Tallinna "ilu"]]" ja "[[Tartu "ilu"]]" eesmärk oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast. |
||
Redaktsioon: 26. oktoober 2019, kell 16:00
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2007) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Estonia-Film oli esimene Eesti Vabariigi filmiühing, mis tegutses aastatel 1919–1932. Ettevõtte asutasid 10. septembril 1920 vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) ning Theodor Märska ja Konstantin Märska (teostus). Eeskujuks oli vendade Lumière’ide analoogne filmiettevõte.[1]
Estonia-Film tegeles nii filmide tootmise kui ka levitamisega ja tõi Eesti filmindusse ringvaate: esimest ringvaadet näidati 1920. aasta veebruaris. Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmidega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti riigikroonika eelkäijad. Stuudio üks suuremaid saavutusi oli täispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli "Filmikaameraga läbi Eesti" (1924), mida näidati mitmes Euroopa riigis – Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Lätis – ja millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.[2]
Olustikufilmide "Tallinna "ilu"" ja "Tartu "ilu"" eesmärk oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.
1921. aastal valmis stuudios esimene mängufilm, naljapilt "Armastuse pisielukas", mis võeti Tallinnas üles ühe päevaga. Film pole säilinud ja selle sisu pole teada.[3]
Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivõistlused.
1927. aastal tekkis seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritas koondada olemasolevaid ressursse, et teha esimene eesti helifilm, kuid plaanid jäid esialgu vaid plaanideks.
1932 läks Estonia-Film pankrotti ja lõpetas 19. detsembril 1932 tegevuse.
Viited
- ↑ "Estonia Film". Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 13.01.2013.
- ↑ Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4
- ↑ Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4