Struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 37.157.102.241 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar.
Märgis: Tühistamine
PResümee puudub
11. rida: 11. rida:


== Selgitusi ==
== Selgitusi ==
Struktuuri mõistele aluse panijaks peetakse nii [[Immanuel Kant]]i, kui ka [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]it. Tänapäeval on struktuuri mõistet laiendatud ja kitsendatud väga erinevatest [[aspekt]]idest ning sellel puudub kõiki rahuldav, nii-öelda neutraalne määratlus. Levinud on struktuuri probleem- ja objekt-orienteeritud tõlgendused.
Struktuuri mõistele aluse panijaks peetakse nii [[Immanuel Kant]]i, kui ka [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]]it. Tänapäeval on struktuuri mõistet laiendatud ja kitsendatud väga paljudest [[aspekt]]idest ning sellel puudub kõiki rahuldav, nii-öelda neutraalne määratlus. Levinud on struktuuri probleem- ja objektorienteeritud tõlgendused.


Ollakse eri meelel, kas struktuur on püsiv või enamasti püsiv; kas on tegemist mingi seletamatu seosega või seostega elementide vahel, jne. Ilmne on, et keemilise protsessi puhul on tegemist aine struktuuri kiire muutumisega, [[evolutsioon]]ilise protsessi puhul suhteliselt aeglase muutumisega ning alles [[stagnatsioon]]i puhul võib rääkida struktuuri püsivusest.
Ollakse eri meelel, kas struktuur on püsiv või enamasti püsiv; kas on tegemist mingi seletamatu seosega või seostega elementide vahel, jne. Ilmne on, et keemilise protsessi puhul on tegemist aine struktuuri kiire muutumisega, [[evolutsioon]]ilise protsessi puhul suhteliselt aeglase muutumisega ning alles [[stagnatsioon]]i puhul võib rääkida struktuuri püsivusest.

Redaktsioon: 18. oktoober 2019, kell 14:42

 See artikkel räägib üldisest struktuurimõistest ning struktuurimõistest filosoofias; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge Struktuur (täpsustus)

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Süsteemi struktuur on süsteemi organisatsiooniline, korrastuslik, konfiguratsiooniline ehk ehituslik külg.

Struktuuri kui tunnetusliku objekti (sh kategooria) määratleb süsteemi elementide enamasti püsiv seostus ehk organiseerimisviis [1] [2].

Struktuuri üks olulisemaid omadusi on sümmeetria.

Selgitusi

Struktuuri mõistele aluse panijaks peetakse nii Immanuel Kanti, kui ka Georg Wilhelm Friedrich Hegelit. Tänapäeval on struktuuri mõistet laiendatud ja kitsendatud väga paljudest aspektidest ning sellel puudub kõiki rahuldav, nii-öelda neutraalne määratlus. Levinud on struktuuri probleem- ja objektorienteeritud tõlgendused.

Ollakse eri meelel, kas struktuur on püsiv või enamasti püsiv; kas on tegemist mingi seletamatu seosega või seostega elementide vahel, jne. Ilmne on, et keemilise protsessi puhul on tegemist aine struktuuri kiire muutumisega, evolutsioonilise protsessi puhul suhteliselt aeglase muutumisega ning alles stagnatsiooni puhul võib rääkida struktuuri püsivusest.

Struktuurile on omistatud veel järgmisi tunnuseid:

1) Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate süsteemide lahutamatu atribuut.

2) Seoses mateeria struktuuritasemete või -aspektide mitmekesisusega on mis tahes süsteem polüstruktuurne.

3) Struktuuri mõiste on tihedalt seotud seaduse, vormi, paratamatuse jt sugulaskategooriatega.

4) On jõutud arusaamisele, et struktuuri täpne definitsioon on antav matemaatiliselt isomorfismi ja invariantsuse mõiste abil.

Täpsustusi

Struktuuri määratluse laialivalguvus on pannud tunnetus- ja süsteemiteoreetikuid seda mõistet täpsustama ja konkretiseerima [3] [4]. Kõik katsed struktuuri olemust ära seletada viivad paratamatult graafide juurde, kasvõi nende diagrammide näol [5]. Struktuuri, isomorfismi ja invariantsuse mõisted on lihtsalt ja piltlikult selgitatavad graafi struktuuri põhjal [6] [7].

Struktuuri tuvastamine

Struktuuri elementaarosisteks on selle elementidevahelised binaarsuhted. Reaalse objekti graafi kujul esitatud struktuur on tuvastatav selle binaarsuhete süvaidentifitseerimise teel saadud struktuurimudeli kujul. Struktuurimudel avab ka struktuuri sümmeetria omadused sümmeetriaklasside ehk orbiitide näol.

Viited

  1. Schmidt, Henrik, 1991. Philosophisches Wörterbuch. Stuttgard. ISBN 5250017940
  2. Новая философская энциклопедия. 2001. Москва. ISBN 5244009613
  3. Bertalanffi, Ludwig von, 1937. Zu einer allgemeinen Systemlehre. Wien
  4. Тюхтин, В. С. 1972. Отражение, системы, кибернетиеа. Москва.
  5. Mereste, Uno, 1987. Süsteemkäsitlus: süsteemsest mõtlemisviisist majandusnähtuste käsitlemisel. Tallinn
  6. Tevet, J.-T. 2013. Nature of the Structure. S.E.R.R. ISBN 9789949334650
  7. Tevet, J.-T. 2014. Semiotic Modeling of the Structure. - Proceedings of the Institute of Mathematics, Gurgaon. ISBN 9781503367456

Välislingid