Rüütlikasvatus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Poiss911 (arutelu | kaastöö)
Parandasin kirja vea.
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Rüütlikasvatus''' oli [[Keskaeg|keskajal]] välja kujunenud meetod poisslaste kasvatamiseks sõjameesteks ja [[Rüütel|rüütliteks]].
{{keeletoimeta}}
'''Rüütlikasvatus''' oli [[Keskaeg|keskajal]] väljakujunenud meetod poisslaste kasvatamiseks sõjameesteks ja [[Rüütel|rüütliteks]].


Alates seitsmendast eluaastast anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse [[aadel|aadliperekonda]], kus temast sai [[paaž]]. Sellel ajajärgul õpetati talle käitumist seltskonnas ja häid kombeid.
Alates seitsmendast eluaastast anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse [[aadel|aadliperekonda]], kus temast sai [[paaž]]. Sel ajal õpetati talle käitumist seltskonnas ja häid kombeid.


15-aastasena sai paažist rüütli [[kannupoiss|kannupoiss]], kes täitis ka [[Rüütel|rüütli]] [[relvakandja]] ja saatja ülesandeid tema retkedel ning õppis rännakutel ja turniiridel võitlusvõtteid ja sõjamehest seltskonnainimese kombeid.
15-aastasena sai paažist rüütli [[kannupoiss|kannupoiss]], kes täitis retkedel ka [[Rüütel|rüütli]] [[relvakandja]] ja saatja ülesandeid. Rännakutel ja turniiridel õppis paaž võitlusvõtteid ja sõjamehest seltskonnainimese kombeid.


20–21-aastaselt löödi kannupoiss, kui ta oli selle ära teeninud, rüütliks. Selleks osaleti pidulikul riitusel, milles segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ja palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale: kaks korda paremale ja kord vasakule. Sellega oli ta vastu võetud rüütliseisusse.
Kui kannupoiss oli selle ära teeninud, löödi ta 20–21-aastaselt rüütliks. Selleks osaleti pidulikul riitusel, milles segunesid kiriklikud ja sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ja palvetades. Hommikul pärast pidulikku riietumist meenutati talle rüütli kohustusi, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta piha ümber seoti relvavöö. Lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale: kaks korda paremale ja kord vasakule. Sellega oli ta vastu võetud rüütliseisusse.


Rüütel pidi oma elus ja käitumises lähtuma kolmest põhimõttest:
Rüütel pidi oma elus ja käitumises lähtuma kolmest põhimõttest:
13. rida: 12. rida:
*''prousse'' ehk vahvus.
*''prousse'' ehk vahvus.


Rüütel pidi alluma oma [[feodaal]]ile, aidates sõjaliselt, andes nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise korral ning maksma vajadusel isanda eest lunaraha.
Rüütel pidi alluma oma [[feodaal]]ile, aidates sõjaliselt, andes nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise puhul ning maksma vajaduse korral isanda eest lunaraha.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 15. oktoober 2019, kell 10:40

Rüütlikasvatus oli keskajal välja kujunenud meetod poisslaste kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks.

Alates seitsmendast eluaastast anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse aadliperekonda, kus temast sai paaž. Sel ajal õpetati talle käitumist seltskonnas ja häid kombeid.

15-aastasena sai paažist rüütli kannupoiss, kes täitis retkedel ka rüütli relvakandja ja saatja ülesandeid. Rännakutel ja turniiridel õppis paaž võitlusvõtteid ja sõjamehest seltskonnainimese kombeid.

Kui kannupoiss oli selle ära teeninud, löödi ta 20–21-aastaselt rüütliks. Selleks osaleti pidulikul riitusel, milles segunesid kiriklikud ja sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ja palvetades. Hommikul pärast pidulikku riietumist meenutati talle rüütli kohustusi, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta piha ümber seoti relvavöö. Lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale: kaks korda paremale ja kord vasakule. Sellega oli ta vastu võetud rüütliseisusse.

Rüütel pidi oma elus ja käitumises lähtuma kolmest põhimõttest:

  • fidélité ehk ustavus – kogukondlik, feodaalne ja poliitiline;
  • largesse ehk heldekäelisus;
  • prousse ehk vahvus.

Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates sõjaliselt, andes nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise puhul ning maksma vajaduse korral isanda eest lunaraha.

Vaata ka