Spyrídon Loúis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
46. rida: 46. rida:


==Elu rahvuskangelasena==
==Elu rahvuskangelasena==
Peres oli lõpuks kolm poega: Panagyotis, Giorgios ja Nikos. Majanduslikult oli pere viletsal järjel. Louis oli sunnitud müüma oma maad ja tegema juhutöid kivimurdjana ja väljavahina. [[1915]]. aastal räägiti isegi ajakirjanduses tema vaesusest. Abikaasa Heleni põdes [[suhkruhaigus]]t ja suri [[1935]]. aastal.
Peres oli lõpuks kolm poega: Panagyotis, Giorgios ja Nikos. Majanduslikult oli pere viletsal järjel. Louis oli sunnitud müüma oma maad ning tegema juhutöid kivimurdjana ja väljavahina. [[1915]]. aastal räägiti isegi ajakirjanduses tema vaesusest. Abikaasa Heleni põdes [[suhkruhaigus|suhkurtõbe]] ja suri [[1935]]. aastal.


Loúis sai tööd külapolitseinikuna, vahistati [[1926]]. aastal süüdistatuna oma sõjaväeteenistust puudutavate dokumentide võltsimises ja oli vangis kuni 28. juunini [[1927]], kui mõisteti süütõendite puudumisel õigeks.
Loúis sai tööd külapolitseinikuna, vahistati [[1926]]. aastal süüdistatuna oma sõjaväeteenistust puudutavate dokumentide võltsimises ning oli vangis kuni 28. juunini [[1927]], kui mõisteti süütõendite puudumisel õigeks.


Loúis osales aukülalisena [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängudel]], kus saavutas suurt publikumenu. Teda pildistati nii eestlaste kui ka [[Adolf Hitler]]i kõrval, kuid rahalises mõttes ei toonud see talle tulu. Oma elu lõpuaastatel sai ta küll tagasihoidlikku toetust riigilt, kuid suri ikkagi vaesuses. Tema matused [[27. märts]]il [[1940]] kujunesid riikliku tähtsusega sündmuseks.
Loúis osales aukülalisena [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängudel]], kus saavutas suurt publikumenu. Teda pildistati nii eestlaste kui ka [[Adolf Hitler]]i kõrval, kuid rahalises mõttes ei toonud see talle tulu. Oma elu lõpuaastatel sai ta küll tagasihoidlikku toetust riigilt, kuid suri ikkagi vaesuses. Tema matused [[27. märts]]il [[1940]] kujunesid riikliku tähtsusega sündmuseks.

Redaktsioon: 14. oktoober 2019, kell 13:33

Kergejõustik
Riik Kreeka
Kuld 1896 maratonijooks
Spyrídon Loúis

Spyrídon Loúis (Σπυρίδων Λούης, lühendatuna ka Spýros Loúis Σπύρος Λούης; 12. jaanuar 1873 Maroúsi küla Ateena lähedal – 23. märts 1940) oli Kreeka kergejõustiklane, esimene nüüdisaegsete suveolümpiamängude maratonijooksu võitja.

Varasem elukäik

Teda täisnimest Spyrídon tuleneb hellitus- või lühendnimi Spýros. Tema allkirju dešifreerides on saadud ka teisi nimesid, kuid see tuleb sellest, et Louis ei osanud hästi kirjutada.

Tema vanemad Athanasios ja Kalomira olid vaesed talupojad Maroúsi külas, mis tänapäeval on piirkond Suur-Ateena kirdeosas. Koolis jäi Spýros mitu korda istuma ja oskas kooli lõpetades vaevalt lugeda ja kirjutada. 1893 astus ta Ateena 1. jalaväerügementi ning sai rügemendiülem Papadiamantopoulose tentsikuks. Anekdoodid räägivad, et ta ilmutas sellel ametikohal silmapaistvaid jooksjavõimeid, kuid Louis ise eitas seda.

Loúis olümpial

Ametlikel katsevõistlustel 22. märtsil Loúis ei osalenud. Ükski sportlane ei alistanud ajalimiiti 3:18.00. Täpselt see oligi võitja Charilaos Vasilakose aeg. Olümpiale lasti 6 paremat (viimane ajaga 3:37.07).

5. aprillil peetud lisakatsevõistluste ajad olid palju paremad. Louis oli 5. ajaga 3:18.27. Võitis Ioannis Lavrentis (3:11.27). Siitki sai olümpiale 6 paremat (viimane ajaga 3:19.15). Lisandus kaks omal käel saabunud väliskreeklast ja 7 välismaalast. Registreerunutest loobus ainult 2 välismaalast pluss itaallane Carlo Airoldi, kes oli Milanost jala kohale tulnud, ent kellel polnud amatöörimandaati.

Niisiis startis 18 sportlast. Algul juhtisid jooksu välismaalased: Albin Lermusiaux jooksis esimesena, Arthur Blake teisena ja Edwin Flack kolmandana. Ent nad katkestasid vastavalt 32., 23. ja 37. kilomeetril. 24. kilomeetril katkestas ka kreeklaste eelvõistluste kiireim Lavrentis. Loúis tõusis 33. kilomeetril liidriks. Selleks ajaks oli talle järele jõudnud Charilaos Vasilakos, kes aga rohkem ei jaksanud ja jäi uuesti maha. Loúis lõpetas jooksu ajaga 2:58.50, edestades teise koha saanud Vasilakost 7.13-ga, mis on olümpiaajaloos maratoni võitja suurim vahe järgnevatega.

Kuulujutud

Ei vasta tõele, et kõik välismaalased olid pikamaajooksus täiesti kogenematud. Vastupidi, kõik nad olid kogenud pikamaajooksjad, kuigi päris maratoni polnud nad läbinud.

Pierre de Coubertin kinnitas, et Loúis olevat enne starti paastunud ja kogu öö pühapiltide ees palvetanud. Loúis ise seevastu rääkis, et viimasel õhtul enne starti kostitas neid Maratoni linnapea veiniga ja kreeklased hoopis pidutsesid. Väideti, et koidu eel olevat end Loúisele ilmutanud neitsi Maarja ning ennustanud talle võitu.

On väidetud, nagu oleks Louis jooksu ajal hobusest kinni hoidnud või koguni poolelt teelt alustanud. Viimane on siiski ilmne vale: stardis kontrolliti kõiki võistlejaid.

Loúisi auhinnad

Spyrídon Loúis aukülalisena Berliini olümpiamängudel 1936. aastal

Loúis olevat oma jooksuga taotlenud kuninglikku armuandmist oma vanglas vaevlevale vennale. Loúis pidi avalikult teatama, et ükski tema vend ei ole vangis. Tema sõber Papasymeon küll istus võlavanglas ega saanud lahti.

Enne jooksu räägiti, et võitja ei saa ühtki autasu vastu võtta, sest muidu muutuks ta elukutseliseks ega saaks järgmistel mängudel tiitlit kaitsta. Selles lootuses pakutigi palju auhindu, kuid Loúis võttis nad kõik vastu.

Loúisile olevat lubatud 100-drahmist päevasissetulekut kogu eluks, kuid lubaja taganes sellest, kui taipas, et peab hakkama lubadust täitma.

Prantsuse Instituudi liige Michel Bréal pani võitjale välja hõbekarika. Ka kuningas andis talle karika ja Ioannis Lambros antiikse liua. Üks pankur kinkis 20 000 drahmi, mille eest Louis ostis maatüki. Vene suursaadik kinkis konjakiserviisi, "sest kreeklased korraldasid jooksu türklastevastases vaimus". Üks daam annetas kuldkella, mida ta oli südame kohal kandnud. Üks habemeajaja lubas tal aasta aega tasuta habet ajada. Ühes kõrtsis tohtis ta aasta aega tasuta süüa ja juua (sisuliselt sai ta seda mitmel pool mujalgi).

Atika Raudtee kinkis talle eluaegse priipileti. Et Atika pole eriti suur, võrdub see umbkaudu priipiletiga Eestis elektriraudteel. Louisi medal, Bréali karikas ja diplom on säilinud tänaseni.

Kõige väärtuslikum auhind oli naine. Loúis armastas Heleni Kontoid, kelle vanemad olid samuti Maroúsis talupidajad. Enne jooksu olid nad noorte abielu vastu, kuid pärast Loúisi võitu ja tõusu rahvuskangelaseks jäid nad abieluga nõusse. Kaasavara oli 4400 drahmi. Nad abiellusid 18. aprillil 1897. (Samuti on naise auhinnaks saanud hollandi kabetaja Benedictus Springer).

Elu rahvuskangelasena

Peres oli lõpuks kolm poega: Panagyotis, Giorgios ja Nikos. Majanduslikult oli pere viletsal järjel. Louis oli sunnitud müüma oma maad ning tegema juhutöid kivimurdjana ja väljavahina. 1915. aastal räägiti isegi ajakirjanduses tema vaesusest. Abikaasa Heleni põdes suhkurtõbe ja suri 1935. aastal.

Loúis sai tööd külapolitseinikuna, vahistati 1926. aastal süüdistatuna oma sõjaväeteenistust puudutavate dokumentide võltsimises ning oli vangis kuni 28. juunini 1927, kui mõisteti süütõendite puudumisel õigeks.

Loúis osales aukülalisena 1936. aasta Berliini olümpiamängudel, kus saavutas suurt publikumenu. Teda pildistati nii eestlaste kui ka Adolf Hitleri kõrval, kuid rahalises mõttes ei toonud see talle tulu. Oma elu lõpuaastatel sai ta küll tagasihoidlikku toetust riigilt, kuid suri ikkagi vaesuses. Tema matused 27. märtsil 1940 kujunesid riikliku tähtsusega sündmuseks.

Mälestuse jäädvustamine

Ateena Olümpiapargis (mis asub just Maroúsis; endise nimega Ateena Olümpiaspordikeskus, uuskreeka Ολυμπιακό Αθλητικό Κέντρο Αθηνών "Σπύρος Λούης") kannab tema nime 2004. aasta Ateena olümpiamängude peastaadion (Ateena Olümpiastaadion, uuskreeka Ολυμπιακό Στάδιο Αθηνών "Σπύρος Λούης").

Vaata ka

Välislingid