Seedeelundkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. oktoober 2019, kell 03:55

Seedeelundite süsteem^[1] ehk seedeaparaat (ka seedeelundkond, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Seedeaparaadi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Roomajatel

Maolistel

Pikemalt artiklis Maolised#Seedeaparaat

Madude seedeaparaati liigitatud elundite morfoloogilised näitajad (näiteks kuju, suurus jms) ja ka asend võivad suuresti varieeruda nii perekonniti kui ka liigiti ja indiviiditi. Seedeaparaat koosneb ka vastavatest kudedest ja rakkudest.

Seedeaparaati kuuluvad suuõõs, süljenäärmed, keel, hambad, söögitoru, magu (sh maolukuti), sooled, maks, sapipõis, kõhunääre ning kloaak. Inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude puhul liigitatakse siia ka mürgiaparaat.

Enamik seedeaparaadi elunditest on seest vooderdatud limaskestaga.

Imetajatel

Inimestel

Pikemalt artiklis Inimese seedeelundkond

Inimese seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmiselt 8–10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Seedeelundkonda kuulub veel kaks nääret – maks ja kõhunääre.

Terminoloogia

Varem on see elundisüsteem kandnud nimetust seedeelundkond.^[2] Seedeelundkond ei kuulu kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Seedeelundkond on kantud Terminologia Anatomicasse.

Vaata ka

Seedekulgla

Viited

↑ Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 332, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 106, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomica-ss A05.0.00.000: Systema digestorium. Seedeelundkond
Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS DIGESTORIUS. Seedeaparaat, lk 49, 5. väljaanne, 2012

[1] Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 332, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

[2] Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 106, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Seedeelundite süsteem<ref>[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 332, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>''' ehk '''seedeaparaat''' (ka '''seedeelundkond''', ladina keeles ''systema digestorium'', ''apparatus digestorius'') on enamiku organismide [[elundsüsteem|elundisüsteem]], mis koosneb [[elund]]itest, mille ülesandeks on [[ainevahetus]]eks vajalike põhi[[toitaine]]te, [[mineraalid]]e, [[vitamiinid]]e ja [[vesi|vee]] mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
+'''Seedeelundite süsteem<ref>[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 332, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>''' ehk '''seedeaparaat''' (ka '''seedeelundkond''', ladina keeles ''systema digestorium'', ''apparatus digestorius'') on enamiku organismide [[elundkond]], mis koosneb [[elund]]itest, mille ülesandeks on [[ainevahetus]]eks vajalike põhi[[toitaine]]te, [[mineraalid]]e, [[vitamiinid]]e ja [[vesi|vee]] mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
 Seedeaparaadi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 {{Vaata|Inimese seedeelundkond}}
-Inimese seedeelundite süsteem koosneb [[seedekanal]]ist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmiselt 8–10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad [[suu|suuõõs]] koos [[hammas]]te ja [[Keel (anatoomia)|keel]]ega, [[neel]], [[söögitoru]], [[magu]], [[peensool]], [[jämesool]] ja [[pärak]]. Seedeelundite süsteemi kuulub veel kaks nääret – [[maks]] ja [[kõhunääre]].
+Inimese seedeelundkond koosneb [[seedekanal]]ist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmiselt 8–10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad [[suu|suuõõs]] koos [[hammas]]te ja [[Keel (anatoomia)|keel]]ega, [[neel]], [[söögitoru]], [[magu]], [[peensool]], [[jämesool]] ja [[pärak]]. Seedeelundkonda kuulub veel kaks nääret – [[maks]] ja [[kõhunääre]].
 ==Terminoloogia==
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 Varem on see elundisüsteem kandnud nimetust seedeelundkond.<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 106, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> Seedeelundkond ei kuulu kehtivasse rahvusvahelisse [[inimese anatoomia]] standardisse ''[[Terminologia Anatomica]]''.
-Seedeelundite süsteem on kantud ''Terminologia Anatomica''-sse.
+Seedeelundkond on kantud ''Terminologia Anatomica''sse.
 ==Vaata ka==
@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 == Välislingid ==
-* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/05.0.00.000%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s] A05.0.00.000: Systema digestorium. Seedeelundite süsteem
+* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/05.0.00.000%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne [[Terminologia Anatomica]]-s]<nowiki/>s A05.0.00.000: Systema digestorium. Seedeelundkond
 * [http://www.wava-amav.org/Downloads/nav_2012.pdf Sissekanne [[Nomina Anatomica Veterinaria]]-s] APPARATUS DIGESTORIUS. Seedeaparaat, lk 49, 5. väljaanne, 2012