Narva: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
82. rida: 82. rida:
{{Vaata| Narva rahvastik}}
{{Vaata| Narva rahvastik}}


1. jaanuari 2017. aasta seisuga elas Narvas 57130 inimest. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 2 150 ehk 4%.<ref name="dACnN" /> Suurim rahvusrühm on [[venelased]], keda oli 83% linna elanikest. [[Ukrainlased|Ukrainlasi]] –1 417 (2%), [[Valgevenelased|valgevenelasi]] – 1 161 (2%), [[Soomlased|soomlasi]] – 394 (0,6%), ja [[Tatarlased|tatarlasi]] – 298 (0,5%).<ref name="MImSk" />
1. jaanuari 2017. aasta seisuga elas Narvas 57130 inimest. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 2 150 ehk 4%.<ref name="dACnN" /> Suurim rahvusrühm on [[venelased]], keda oli 83% linna elanikest. [[Ukrainlased|Ukrainlasi]] – 1 417 (2%), [[Valgevenelased|valgevenelasi]] – 1 161 (2%), [[Soomlased|soomlasi]] – 394 (0,6%), ja [[Tatarlased|tatarlasi]] – 298 (0,5%).<ref name="MImSk" />


[[15. sajand Eestis|15. sajand]]il moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. [[16. sajand Eestis|16. sajand]]i keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud [[vadjalased]], [[eestlased]] ja venelased. [[1570]]. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.
[[15. sajand Eestis|15. sajand]]il moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. [[16. sajand Eestis|16. sajand]]i keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud [[vadjalased]], [[eestlased]] ja venelased. [[1570]]. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.
417. rida: 417. rida:


== Haridus ==
== Haridus ==
Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 11 kooli ja gümnaasiumi <ref name="haridus" />([[Narva Kesklinna Gümnaasium]], [[Narva Eesti Gümnaasium]], [[Narva Keeltelütseum]], [[Narva Keskkool nr 6]], [[Narva Kreenholmi Gümnaasium]], [[Narva Paju Kool]], [[Narva Pähklimäe Gümnaasium]], [[Narva Soldino Gümnaasium]], [[Narva Täiskasvanute kool]], [[Narva Vanalinna Riigikool]] ja [[Narva Õigeusu Humanitaarkool]]).
Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 11 kooli ja gümnaasiumi<ref name="haridus" /> ([[Narva Kesklinna Gümnaasium]], [[Narva Eesti Gümnaasium]], [[Narva Keeltelütseum]], [[Narva Keskkool nr 6]], [[Narva Kreenholmi Gümnaasium]], [[Narva Paju Kool]], [[Narva Pähklimäe Gümnaasium]], [[Narva Soldino Gümnaasium]], [[Narva Täiskasvanute kool]], [[Narva Vanalinna Riigikool]] ja [[Narva Õigeusu Humanitaarkool]]).


[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.
[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.
450. rida: 450. rida:
2015.a–2019.a – [[Tarmo Tammiste]].
2015.a–2019.a – [[Tarmo Tammiste]].


Alates 2019.a –Aleksei Jevgrafov.
Alates 2019.a – Aleksei Jevgrafov.


== Narva aukodanikud ==
== Narva aukodanikud ==

Redaktsioon: 10. oktoober 2019, kell 20:09

 See artikkel on Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata Narva (täpsustus).
Narva
Pindala 68,7 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 53 875 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood 0511[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 23′ N, 28° 12′ E
Narva (Eesti)
Narva
Kaart

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ning üks kahest piirilinnast.

Narva linna asend

Nimi

Georg Friedrich von Sabler pakkus 1910. aastal välja, et Narva nimi tuleb germaani sõnast, mis 12. sajandi ülemsaksa keeles esines kujul narva ja tähendas kitsast kohta. Lauri Kettuneni arvates pole germaani algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka Sise-Soomes, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettuneni arvates on tõenäolisem, et Narva nimi on seotud vepsa sõnaga narva, narvane < narvainen, tähendusega „künnis, künnispakk“, mis jõe puhul võiks tähendada koske.[4] Samasugust Narva nime etümoloogiat toetab ka Paul Alvre.[5] Marje Joalaiu hinnangul aga lõunavepsa keelest sellist sõna teada ei ole ja Kettuneni väide põhineb mingil eksitusel.[6]

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Narva ajalugu
Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus
Narva lahingu plaan
Sõjajärgne Peetriplats
Narva kosk ja Kreenholmi Manufaktuur 1866. aastal

Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.

Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe idakaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).

Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581 vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa.

1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga said Rootsi Kuningriigi valdusse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.

1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.

 Pikemalt artiklis Põhjasõda

Narva kuulus 1710. aastast Venemaa tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.

1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compiègne'i vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril võtsid eesti bolševikud Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu.

Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna bolševikest. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster[7].

Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel (märtsipommitamine Narvas). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate alguses varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praegused kasarmu tüüpi korterelamud.

Pärast Teist maailmasõda asustas Nõukogude võim linna peamiselt mujalt Nõukogude Liidu aladelt pärit migrantidega. Endistele narvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narvas tagasi tulla, ei andnud Nõukogude võimuorganid luba Narvas elama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. aastal. Rahvaarv oli 1973. aastal 66 000 elanikku.

Loodus

Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa keskasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool.

Narva linna pindala on 68,95 km²[8], sh linna põhiosast eraldatud ja Narva-Jõesuu linna territooriumiga ümbritsetud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindala on vastavalt 5,08 km²[9] ja 0,58 km².

Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik.

Linnaosad

Narva linnaosad

1782–1942 koos nüüdse Jaanilinnaga, aastani 1917 (k.a) Kreenholmita ja teiste eeslinnadeta.

Rahvastik

 Pikemalt artiklis Narva rahvastik

1. jaanuari 2017. aasta seisuga elas Narvas 57130 inimest. Eestlasi oli neist 2 150 ehk 4%.[10] Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 83% linna elanikest. Ukrainlasi – 1 417 (2%), valgevenelasi – 1 161 (2%), soomlasi – 394 (0,6%), ja tatarlasi – 298 (0,5%).[11]

15. sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.

Narva elanikkonna rahvuslik koosseis
Rahvus 1881 1897 1913[12] 1922 1934 1970[13] 1979[14] 1989[15] 2000[16] 2011[17]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10 195 100 16 599 100 21 038 100 26 912 100 23 512 100 57 863 100 72 800 100 81 221 100 68 680 100 65 506 100
eestlased 7313 44.1 58 17501 65,03 15227 64,76 3984 6,9 3538 4,9 3224 4,0 3331 4,9 3031 3,9
sakslased 1000 6,0 502 1,87 499 2,12 279 0,4 251 0,3 218 0,3 141 0,2
venelased 7217 43,5 35 7927 29,46 6980 29,69 48 205 83,3 61 971 85,1 69 763 85,9 58 702 85,5 51 434 87,7
soomlased 99 0,6 145 0.62 689 1,2 780 1,1 727 0,9 682 1,0 406 0,6
ukrainlased 7 0,0 1448 2,5 2092 2,9 2626 3,2 1774 2,6 1219 1,9
valgevenelased 63 0,4 1526 2,6 1904 2,6 2182 2,7 1529 2,2 1034 1,6
muud
Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1782 3000
1825 3500
1861 8100
1881 10 195
1884 11 000
1897 28 600
(16 599 ilma Jaanilinnata)
1922 27 022
1939 22 400
1941 25 100
1942 19 800
1945 6600
1950 15 200
1955 22 500
1959 30 400
1965 44 000
1970 57 900
1973 66 100
1980 73 500
1990 82 200
2000 73 300
2005 69 400
2009[18] 65 886
2010 65 506

Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, 1782. aastal 2614 inimest ja 1819. aastal umbes 3500 inimest.

Taristu

Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.

Üle jõe kulgevad Sõpruse sild ja Narva raudteesild.

  • Sõpruse sild
    Sõpruse sild
  • Sõpruse sild 2009. aastal
    Sõpruse sild 2009. aastal
  • Raudteesild
    Raudteesild

Majandus

Tööstus

Kaasajal on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.

Tähtsaimad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust):

Kultuur

Mälestusmärk "Rootsi lõvi" Narvas

Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas aktiivselt Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.

Narva kirikud

Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Narva Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik, Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik , Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Narva Aleksander Nevski kirik[19]. Narva Issanda Muutmise katedraal, Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik

Vaata ka Narva ja Ingerimaa superintendentide loend

Narva spordirajatised

Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks.

Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja Paul Keres. Täna kannab üks linna tänavatest tema nime.

Narva spordikoolides on võimalus tegeleda mitmete spordialadega: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. Lisaks spordikoolidele saab ka Narvas tegutsevates spordiklubides harrastada erinevaid spordialasid.

Haridus

Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 11 kooli ja gümnaasiumi[20] (Narva Kesklinna Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva Keskkool nr 6, Narva Kreenholmi Gümnaasium, Narva Paju Kool, Narva Pähklimäe Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Narva Täiskasvanute kool, Narva Vanalinna Riigikool ja Narva Õigeusu Humanitaarkool).

Tartu Ülikooli Narva Kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.

Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.

2000. aasta sügisel avati Vanalinna Riigikool, mis töötab keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumiosa.

Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[20]

Aastast 1957 tegutseb Narvas linnavalitsuse toel Narva Noorte Meremeeste Klubi, mis oma ~200 liikme ja ~10 töötajaga on ainus omataoline nõukogude perioodist tänaseni tegevust jätkav regulaarne merenduslik huvikool Eestis.

Narva linnus
Narva Raekoda ja Narva kolledž

Esimene kool Narvas oli Narva linnakool.

Linnavalitsemine

Narva linna omavalitsusorganid on Narva linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees on Irina Janovitš, Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea Aleksei Jevgrafov (alates 8. aprillist 2019).[21]

14. sajandist kuni 1585. aastani elati Narvas Lübecki linnaõiguse järgi, alates 1585. aastast Rootsi linnaõiguse järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks.

Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikust.

1870. aastal oli kehtestatud Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades pidi moodustama linnaomavalitsust ehk linnavolikogu ja linnavalitsust. Balti kubermangude linnades kehtestati seda 26. märtsil 1877 Aleksander II ukaasiga, aga kui Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu, siis moodustati siin linnaomavalitsust aastal 1873.[22]

Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.

Narva linnapead

 Pikemalt artiklis Narva linnapea

2015.a–2019.a – Tarmo Tammiste.

Alates 2019.a – Aleksei Jevgrafov.

Narva aukodanikud

Pilte

  • Narva jõe joad suurvee ajal
    Narva jõe joad suurvee ajal
  • Narva jõe promenaad. Päikese plats
    Narva jõe promenaad. Päikese plats
  • Narva Victoria bastioni kasematid
    Narva Victoria bastioni kasematid
  • Purskkaev Pimeaias
    Purskkaev Pimeaias

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 28.08.2023.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ Lauri Kettunen. Narva nime algupära. Eesti Kirjandus 1920, nr 6, lk 195–197.
  5. ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 100
  6. ↑ Marje Joalaid. Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria, Lk 23
  7. ↑ Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr 48, lk 3.
  8. ↑ Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala
  9. ↑ Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013
  10. ↑ Statistikaameti andmebaas
  11. ↑ Invest in Narva
  12. ↑ Pavel Naidjonov, NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
  13. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  14. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  15. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  16. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  17. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  18. ↑ Narva arvudes/Narva in figures 2008
  19. ↑ KIRIKUD, Narva usuelu
  20. ↑ 20,0 20,1 Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel
  21. ↑ Narva Linnavalitsus, (vaadatud 27. detsember 2015)
  22. ↑ Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused

Välislingid

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Ida-Virumaa vapp
Ida-Viru maakonna omavalitsused

Alutaguse vald  · Jõhvi vald · Kohtla-Järve linn · Lüganuse vald · Narva linn · Narva-Jõesuu linn · Sillamäe linn · Toila vald

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Narva&oldid=5465191"