Füüsikaline suurus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. oktoober 2019, kell 15:00

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab antud objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Näiteks mõõtes mingi keha massiks 13 kg on 13 füüsikalise suuruse -- massi suurus ja kg mõõtühik milles massi mõõdeti.

Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused.

Suurust väljendatakse suuruse ja mõõtühiku korrutisena. Kuigi mõõtmisel saadakse suuruste väärtuseks alati ratsionaalarvud, vaadeldakse füüsikateooriates suurusi tavaliselt reaalarvulistena.

Ühikud ja dimensioonid

Ühikud

Pikemalt artiklis Mõõtühik

Üldiselt eelistatakse ja eeldatakse tänapäeval SI-süsteemi ühikute kasutamist nende laialt levinud rakendatavuse ja hõlpsa kasutuse tõttu. Seejuures võib füüsikalise suuruse -- massi, mida märgitakse sümboliga m, ühikuks olla kilogrammid (kg), naelad (lb), või daltonid (Da).

Dimensioonid

Pikemalt artiklis Dimensionaalanalüüs

Dimensiooni mõiste füüsikas võttis esmakordselt kasutusele Joseph Fourier aastal 1822.^[1] Tava kohaselt rühmitatakse füüsikalised suurused dimensioonide alusel vastavalt põhisuurustele, millel igaühel on oma dimensioon.

Põhisuurused

Põhisuurusteks on suurused mis on looduses eristatavad ja mida ei saa avaldada läbi teiste suuruste. Seega saab kõiki teisi suurusi esitada läbi erinevate põhisuuruste kombinatsioonide. Seitse põhisuurust on loetletud Rahvusvahelises suuruste süsteemis (ISQ) ja neile vastavas SI-süsteemi ühikud, mis on näidatud allolevas tabelis. Kasutusel on olnud ka teiste konventsioonide põhjal loodud ühikute süsteeme nagu CGS ja MKSA.

Rahvusvahelise suuruste süsteemi põhisuurused
Suuruse nimi/ed name/s	(Tavalised) Suuruse sümbol/id	SI ühiku nimi	SI ühiku sümbol	Dimensiooni sümbol
Pikkus, laius, kõrgus, sügavus, vahemaa	a, b, c, d, h, l, r, s, w, x, y, z	meeter	m	L
Aeg	t, τ	sekund	s	T
Mass	m	kilogramm	kg	M
Temperatuur	T, θ	kelvin	K	Θ
Ainehulk	n	mool	mol	N
Elektrivoolu tugevus	i, I	amper	A	I
Valgustugevus	I_v	kandela	cd	J
Nurk	α, β, γ, θ, φ, χ	radiaan	rad	1
Ruuminurk	ω, Ω	steradiaan	sr	1

Tabeli viimased kaks nurga ja ruuminurga nurgaühikut on SI-süsteemi lisaühikud mida käsitletakse dimensioonitute suurustena. Lisaühikuid kasutatakse eesmärgiga, et hõlbustada eristamise tõeliselt dimensioonitute suuruste ja nurkade vahel.

Vaata ka

Viited

↑ Fourier, Joseph. Théorie analytique de la chaleur, Firmin Didot, Paris, 1822. (In this book, Fourier introduces the concept of physical dimensions for the physical quantities.)

[1] Fourier, Joseph. Théorie analytique de la chaleur, Firmin Didot, Paris, 1822. (In this book, Fourier introduces the concept of physical dimensions for the physical quantities.)

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Füüsikaline suurus''' on füüsikalise objekti [[mõõtmine|mõõdetav]] [[omadus]] või [[olek]], mida saab matemaatiliselt tõlgendada [[suurus]]ena ja mis võimaldab antud objekti [[tähis]]e ning [[mõõtühik]]u abil arvuliselt kirjeldada. Näiteks mõõtes mingi keha [[Mass|massiks]] 13 kg on 13 füüsikalise suuruse -- massi suurus ja kg mõõtühik milles massi mõõdeti.
-Su Ema tuss on stx karvane.
+Füüsikalised suurused on näiteks [[skalaarne suurus|skalaarsed suurused]], [[vektorsuurus]]ed või üldiselt [[tensorsuurus]]ed.
+Suurust väljendatakse suuruse ja mõõtühiku korrutisena. Kuigi mõõtmisel saadakse suuruste [[väärtus]]eks alati [[ratsionaalarv]]ud, vaadeldakse füüsikateooriates suurusi tavaliselt [[reaalarv]]ulistena.
 == Ühikud ja dimensioonid ==