Ararat: erinevus redaktsioonide vahel

Ararat
	Suur-Ararat
Kõrgus	5137 m
Asukoht	Türgi
Suhteline kõrgus	3611 m
Tüüp	Kihtvulkaan
Purskas viimati	1840
Koordinaadid	39° 42′ 7″ N, 44° 17′ 54″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. oktoober 2019, kell 22:30

See artikkel räägib mäemassiivist; Armeenia linna kohta vaata artiklit Ararat (linn); maakonna kohta vaata artiklit Ararati maakond; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ararat (täpsustus)

Ararat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil. Ararat asub Türgi kirdeosas 16 km kaugusel Iraani piirist ja 32 km kaugusel Armeenia piirist.

Ararati massiivil on kaks tippu, ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust: Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat peatipust 13 km kagu pool.

Suur-Ararat (türgi keeles Büyük Ağrı dağı, armeenia keeles Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137 m kõrge (teistel andmetel 5165 m). 4250 m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. Väike-Ararat (türgi keeles Küçük Ağrı dağı, armeenia keeles Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896 m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.

Ararat on uinunud vulkaan. Teadaolevalt ei ole ta pursanud, kuid 1840. aastal toimus piirkonnas tugev maavärin.

Piiblis jäi Noa laev pärast veeuputust Ararati mäele pidama.

Kuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see armeenlaste rahvuslik sümbol ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii Armeenia praegusel vapil kui ka Armeenia NSV vapil.

Suur-Araratile tõusid esimestena 9. oktoobril (vkj. 27. septembril) 1829 pärastine Tartu ülikooli rektor Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot ning tema viis kaaslast Hatšatur Abovjan, kaks Vene sõdurit Aleksei Zdorovenko ja Matvei Tšalpanov ja kaks armeenia külameest Hovhannes Aivazjan ja Murad Pogosjan. Parrot mõõtis elavhõbebaromeetriga mäe kõrguseks 5250 m. Ta kaevas mäetipus jäässe augu ja püstitas sinna puust risti. Tüki jääd võttis ta pudeliga kaasa, pidades selle sulavett pühaks. Ararat oli tollal teadaolevalt kõrgeim vallutatud mäetipp (inkade mäevallutused Andides polnud siis veel teada) ja vahel loetakse Ararati vallutamist alpinismi alguseks.

Välislingid

Ararat – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 }}
-'''Ararat''' ([[armeenia keel|armeenia]] Արարատ, [[türgi keel|türgi]] ''Ağrı Dağı'', [[kurdi keel|kurdi]] ''Agirî'', [[pärsia keel|pärsia]] آرارات) on vulkaaniline massiiv [[Armeenia mägismaa]]l tänapäeva [[Türgi]] territooriumil. Asub Türgi kirdeosas 16&nbsp;km kaugusel [[Iraan]]i piirist ja 32&nbsp;km kaugusel [[Armeenia]] piirist.
+'''Ararat''' ([[armeenia keel]]es Արարատ, [[türgi keel]]es ''Ağrı Dağı'', [[kurdi keel]]es ''Agirî'', [[pärsia keel]]es آرارات) on vulkaaniline massiiv [[Armeenia mägismaa]]l tänapäeva [[Türgi]] territooriumil. Ararat asub Türgi kirdeosas 16&nbsp;km kaugusel [[Iraan]]i piirist ja 32&nbsp;km kaugusel [[Armeenia]] piirist.
-Ararati massiivil on kaks tippu (ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust) - Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat peatipust 13&nbsp;km kagu pool.
+Ararati massiivil on kaks tippu, ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust: Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat peatipust 13&nbsp;km kagu pool.
-'''Suur-Ararat''' (türgi ''Büyük Ağrı dağı'', armeenia Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137&nbsp;m kõrge (teistel andmetel 5165&nbsp;m). 4250&nbsp;m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. '''Väike-Ararat''' (türgi ''Küçük Ağrı dağı'', armeenia Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896&nbsp;m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.
+'''Suur-Ararat''' (türgi keeles ''Büyük Ağrı dağı'', armeenia keeles Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137&nbsp;m kõrge (teistel andmetel 5165&nbsp;m). 4250&nbsp;m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. '''Väike-Ararat''' (türgi keeles ''Küçük Ağrı dağı'', armeenia keeles Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896&nbsp;m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.
 Ararat on [[uinunud vulkaan]]. Teadaolevalt ei ole ta [[Vulkaanipurse|pursanud]], kuid [[1840]]. aastal toimus piirkonnas tugev [[maavärin]].
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 [[Piibel|Piiblis]] jäi [[Noa]] laev pärast veeuputust Ararati mäele pidama.
-Kuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see [[armeenlased|armeenlaste]] rahvuslik sümbol, ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii [[Armeenia vapp|Armeenia praegusel vapil]] kui ka [[Armeenia NSV vapp|Armeenia NSV vapil]].
+Kuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see [[armeenlased|armeenlaste]] rahvuslik sümbol ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii [[Armeenia vapp|Armeenia praegusel vapil]] kui ka [[Armeenia NSV vapp|Armeenia NSV vapil]].
+Suur-Araratile tõusid esimestena [[9. oktoober|9. oktoobril]] ([[vkj]]. 27. septembril) [[1829]] pärastine [[Tartu ülikooli rektor]] [[Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot]] ning tema viis kaaslast [[Hatšatur Abovjan]], kaks [[Venemaa|Vene]] sõdurit Aleksei Zdorovenko ja Matvei Tšalpanov ja kaks armeenia külameest Hovhannes Aivazjan ja Murad Pogosjan. Parrot mõõtis elavhõbe[[baromeeter|baromeetriga]] mäe kõrguseks 5250 m. Ta kaevas mäetipus [[jää]]sse augu ja püstitas sinna puust risti. Tüki jääd võttis ta pudeliga kaasa, pidades selle sulavett pühaks. Ararat oli tollal teadaolevalt kõrgeim vallutatud mäetipp (inkade mäevallutused Andides polnud siis veel teada) ja vahel loetakse Ararati vallutamist [[alpinism]]i alguseks.
-Suur-Araratile tõusid esimestena [[1829]]. aastal [[Tartu ülikool]]i rektor [[Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot]] ja neli tema üliõpilast, nende hulgas [[Hatšatur Abovjan]].
 [[Pilt:Ararat_PIA03399_modest.jpg|pisi|500px|tühi|Keskel Suur-Ararat ja vasakul Väike-Ararat (Landsat)]]