Brockhausen

See artikkel on Lübeckist pärit kaupmehesuguvõsast; Kuramaal immatrikuleeritud suguvõsa kohta vaata artiklit Brockhausen (Vestfaal) ja Pommeri põlisaadlisuguvõsa kohta Brockhusen (aadlisuguvõsa).

---

Brockhausen (ka Brockhusen) oli Lübeckist pärit Eestimaa, Kuramaa ning Liivimaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Brockhausenid olid pärit Lübeckist. Mitu suguvõsa haru rändas sealt Läänemereprovintsidesse. Nende kohta on esimesi teateid XVI sajandi algusest, mil Wolmar Brockhusen (suri pärast 1548) oli Tallinna raehärra. Tema järgi on Tallinnas nimetatud Brookusplats.

Suguvõsaliin algab XVI sajandil elanud Daniel (ka Tönnies) Brockhuseniga (suri enne 1566). Tema järeltulija Heinrich Reinhold Brockhausen (1622−1685) asus 1637. aastal elama Tallinnasse ja võeti 1650. aastal kodanikuks; tema rajas suguvõsa Tallinna liini. Sellest harust on pärit kaupmees Adam Heinrich Brockhausen (1713−1787), kes valiti 1766. aastal raehärraks. See liin on alles tänase päevani, suguvõsa liikmed elavad Saksamaal. Tallinna kaupmehe ja maakleri Adolph Heinrich Brockhauseni (1746−1795) poeg Johann Berend Brockhausen (1787−1836) asus elama Kuressaarde, kus temast sai 2. Gildi kaupmees ja bürgermeister; tema rajatud Kuressaare liin kustus XIX sajandi lõpul. XVI sajandil elanud Lübecki bürger Daniel Brockhusen rajas teise suguvõsa pealiini, võib-olla oli ta Daniel Brockhuseni (suri enne 1566) pojapoeg. Tema poeg Daniel Brockhusen (1616−?) rändas Lübeckist Kuramaale ja sai Kuramaa liini esiisaks; see haru kustus XVIII sajandi alguses. Tema pojapoeg Gotthard Johann Brockhausen (1660−?) asus elama Riiga, kus oli kaupmees. Viimase noorem poeg Riia raehärra Georg Gottfried Brockhausen (1701−1752) omandas 1748. aastal Püha Rooma keisrilt aadlitiitli ja ostis järgmisel aastal Dole mõisa; aadliliin kustus tema laste surma järel. Riia liin jätkus tema vanema venna Karl Wilhelm Brockhuseniga (1696−?), kelle pojapoeg Ikšķile-Salaspilsi pastor Christian Wilhelm Brockhusen (1768−1842) tõsteti ordeni kaudu Vene aadlikuks. Tema liin oli veel alles XX sajandi algul. Aastatel 1805−1877 oli Ikšķile-Salaspilsi pastorikoht nende valduses. Christian Wilhelmi poeg Georg Wilhelm Eduard von Brockhusen (1808−1881) asus elama Tartusse, kus sai kodanikuks ja tegutses juveliirina. Ta rajas Tartu-Võru liini, mis oli alles veel XX sajandi alguses. XVI ja XVII sajandi vahetusel Riias elanud Paul Brockhausen kuulus ilmselt samuti sellesse suguvõsasse, ehkki põlvnemisliini ei ole võimalik tõendada. Tema järeltulijate hulgas oli mitu Riia raadi tõusnud isikut. Liin suri välja 1743. aastal.

Suguvõsa liikmeid

• Wolmar Brockhusen (suri pärast 1548), Tallinna raehärra
• Anthony Brockhausen (1580−1628), Kieli raehärra
• Paul Brockhausen (1632−1709), Riia raehärra ja bürgermeister
• Paul Brockhausen (1662−1717), Riia raehärra, ülemmaafoogt
• Johann Brockhausen (1671−1710), Riia Toomkoguduse diakon ja nädalapastor, Riia Peetri koguduse (arhi)diakon
• Paul Brockhausen (1695−1743), Riia raehärra
• Georg Gottfried von Brockhausen (1701−1752), Riia raehärra, mõisaomanik
• Adam Heinrich Brockhausen (1713−1787), Tallinna raehärra
• Christian Wilhelm von Brockhusen (1768−1842), Straupe pastor-adjunkt, Ikšķile-Salaspilsi pastor, Maa-Riia praost, osales 1832. aasta kirikuseaduse väljatöötamises
• Johann Berend Brockhausen (1787−1836), pärilik aukodanik, Kuressaare bürgermeister, mõisaomanik
• Georg Adolf von Brockhusen (1810−1907), Ikšķile-Salaspilsi pastor-adjunkt ning pastor
• Johann Georg August Brockhausen (1835−1926), põllumees, Loo rentnik
• Adolph Joachim Carl Brockhausen (1839−1896), veski- ja tehaseomanik, Tallinna esimene börsimaakler
• Carl Reinhold Wilhelm von Brockhusen (1841−1883), Ikšķile-Salaspilsi pastor-adjunkt, aktsiisiametnik
• Ralf Antony Gert Brockhausen (1898−1945), SS-Standartenführer, NSDAP liige, Saksamaa Riigipäeva liige

Brockhauseni suguvõsa mõisavaldused

Dole mõisa peahoone. Mõis oli suguvõsa valduses XVIII sajandil

• Kuramaa:
  • Meijas (Maihof, tollal Meyhof) (XVII sajandil)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Võru (Werrohof) (oli 1885, rendivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Dole (Dahlen) (1749−pärast 1755)
• Saaremaa:
  • Arju (Taggafer) (1836−enne 1858, poolmõis), Uuemõisa (Neuenhof) (oli 1850, rendivaldus)

Kirjandus

• Adelheim, Georg. Revaler Ahnentafeln. Tallinn: F. Wassermann, 1935. Lk 116-119.
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 14.
• Engelhardt, Ernst Frhr. von. Stammtafel der Familie Brockhausen in Riga. – Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1901. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1902. Lk 211.
• Jahrbuch für Geneologie, Heraldik und Sphragistik 1901. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1902. Lk 207-210.
• Rahden, Alex. Fhr. von. Aphorismen zur Genealogie der Familien Brockhusen in Reval, Riga und Kurland. – Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1899. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1901. Lk 192-195.

Välislingid

• Brockhauseni suguvõsa genealoogia