Mandri-Euroopa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. oktoober 2019, kell 14:14

Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav^[1]) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevad saari.

Mõiste vastandub poliitgeograafiliselt ennekõike Briti saartele, kus on määrav ingliskeelne kultuuriruum.

Geograafia

Välistatud meresaared

Mandri-Euroopa kõige levinum määratlus välistab saared või saarestikud: Küprose, Kreeka saarestiku, Malta, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Baleaari saared, Iirimaa, Suurbritannia, Mani saare, Kanalisaared, Novaja Zemlja ja Taani saarestiku. Samuti ei arvata nende hulka ookeanisaari, nagu: Madeirat, Kanaari saari, Assoore, Islandit, Fääri saari ja Svalbardi.

Kui Läänemerd käsitletakse suurjärvena, siis kuuluvad näiteks Saaremaa ja Hiiumaa, teiste Läänemere saarte seas, Mandri-Euroopa alla. Kui Läänemerd käsitletakse kui merd, siis kõik selle saared määratluse järgi välistatakse Euroopa maismaast. Määratlus ei puuduta järvesaarte kõrval ka jõesaari.

Kontinentaalne Euroopa

Kesk-Euroopa mäestiku Alpide üks kõrgemaid tippe Matterhorn, esiplaanil Šveitsi kotedžid

Vana tähendus

Kultuuriliselt peeti varem kontinentaalseks Euroopaks vaid Lääne-Euroopat, vastandudes enamasti Briti saartele. Enne relvastumist ja kaasneva Esimese maailmasõja puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn üleeuroopaline õitsengu ajastu (La Belle Époque). Õhtumaade õpetust, mis eristub eeskätt angloameerika filosoofiast, on nimetatud kontinentaalfilosoofiaks (mille 19. sajandi tuntuimad mõjutajaid esindab nn kahtluskoolkond).

Suurimad metropolid 1900. aastal

Pikemalt artiklis Metropol

Mandri-Euroopa mitmeid suurlinnasid läbis 20. sajandi vahetusel raudteetaristu, mille keskmeks oli Konstantinoopolis lõpnev Idaekspressi raudteeliin.

Uus tähtsus

Nõukogude Liidu allutatuna hakkas idablokk koos satelliitidega lagunema 1980. aastate lõpus, 1990. aastate alguses taasiseseisvus üle tosina rahvusriigi. Sellega seoses laienes Euroopa kontinentaalsuse mõiste paarikümne aasta jooksul eelkõige Balti riikidele (Põhja-Euroopa), Visegrádi riikidele (Kesk-Euroopa) ja Sloveeniale-Horvaatiale (Lõuna-Euroopa). Koos endise Ida-Saksamaaga on nende riikide ajalugu olnud ülejäänud Euroopaga tihedalt läbi põimunud, kandes nii kristlikke, klassitsistlikke kui ka rahvuslikke traditsioone. Ida-Euroopa maade kodanikke ja küllaltki odavat tööjõudu on Suurbritannias siiski toodud üheks ettekäändeks^[2], et Euroopale nii-öelda selg pöörata (vt Brexit).

Euroopa Liit

Pikemalt artiklis Euroopa Liit

1950. aastast alates hakkas välja kujunema solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse ja palju kannatanud Euroopa ühinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal ühendabki Mandri-Euroopa 24 riiki Euroopa Liit, kuhu kuuluvad lisaks saareriigid Küpros, Malta ja Iiri ning ka veel välja astumata Ühendkuningriik.

Vaata ka

Viited

[1] ttps://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6

[2] ttps://www.bbc.com/news/uk-politics-25630036

[1]

[2]

@@ 42. rida: / 42. rida: @@
 {{vaata|Euroopa Liit}}
-. aastast alates hakkas välja kujunema [[solidaarsus]]el põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgse ja palju kannatanud Euroopa ühinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal ühendabki Mandri-Euroopa 24 riiki [[Euroopa Liit]], kuhu kuuluvad lisaks saareriigid [[Küpros]], [[Malta]] ja [[Iiri]] ning ka veel välja astumata [[Ühendkuningriik]].
-===Euroopa Liidu lainemine===
-{{vaata|Kopenhaageni kriteeriumid}}
-====Lääne-Balkan====
 [[Fail:European Union and its neighbors.svg|vasakul|pisi|Euroopa Liit ja selle ühenduse naabrid]]
+. aastast alates hakkas välja kujunema [[solidaarsus]]el põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgse ja palju kannatanud Euroopa ühinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal ühendabki Mandri-Euroopa 24 riiki [[Euroopa Liit]], kuhu kuuluvad lisaks saareriigid [[Küpros]], [[Malta]] ja [[Iiri]] ning ka veel välja astumata [[Ühendkuningriik]].
-{{vaata|Lääne-Balkan}}
-Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (väljaarvatud [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]] kui ka [[Osmanite riik|osmanite]] kultuurid ja [[Õigeusk|õigeusu]], [[Katoliiklus|katoliku]] ning [[islam]]i usundid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval neid välispoliitiliselt [[Venemaa Föderatsioon]], püüdes tagada eelkõige nii-öelda [[Belgrad]]i huve.
 ==Vaata ka==