Vabamüürlus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: välislink parandatud |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''[[Eesti]]s''' tekkis '''[[vabamüürlus]]''' aastatel 1771–1773, kui [[Tallinn]]as asutati vabamüürlaste loož "[[Isis (vabamüürlus)|Isis]]", kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor [[Otto Wilhelm Masing]] ja muusik [[Karl Friedrich Karell]]<ref name="Eesti Vabamüürlased">[http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož]</ref>. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži. |
'''[[Eesti]]s''' tekkis '''[[vabamüürlus]]''' aastatel 1771–1773, kui [[Tallinn]]as asutati vabamüürlaste loož "[[Isis (vabamüürlus)|Isis]]", kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor [[Otto Wilhelm Masing]] ja muusik [[Carl Friedrich Karell|Karl Friedrich Karell]]<ref name="Eesti Vabamüürlased">[http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož]</ref>. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži. |
||
Eesti Vabariigis loodi 1926 Tallinnas rahvusvahelise looži [[Le Droit Humain]] tütarloož „[[Kalevipoeg (vabamüürlus)|Kalevipoeg]]“ (selle juhte oli [[Eduard Hubel]]). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Eesti esimene president [[Konstantin Päts]] ja sõjavägede juhataja [[Johan Laidoner]] olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.<ref>"Kuldne kroon Eesti lipul".Tallinn, 1992,lk.35.</ref> |
Eesti Vabariigis loodi 1926 Tallinnas rahvusvahelise looži [[Le Droit Humain]] tütarloož „[[Kalevipoeg (vabamüürlus)|Kalevipoeg]]“ (selle juhte oli [[Eduard Hubel]]). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Eesti esimene president [[Konstantin Päts]] ja sõjavägede juhataja [[Johan Laidoner]] olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.<ref>"Kuldne kroon Eesti lipul".Tallinn, 1992,lk.35.</ref> |
||
Redaktsioon: 29. september 2019, kell 21:49
Eestis tekkis vabamüürlus aastatel 1771–1773, kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož "Isis", kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl Friedrich Karell[1]. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.
Eesti Vabariigis loodi 1926 Tallinnas rahvusvahelise looži Le Droit Humain tütarloož „Kalevipoeg“ (selle juhte oli Eduard Hubel). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Eesti esimene president Konstantin Päts ja sõjavägede juhataja Johan Laidoner olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.[2]
Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož "Fööniks". Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas[3], Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Viljandis[1].
18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre.
Eestis on praegu umbes 500 vabamüürlast.[1]
Šoti riituses, mis kehtib Eestis, on 33 astet.[4][1] Yorki riituses on astmeid ehk kraade 11.
Tegutsevaid ja endisi Eesti vabamüürlasi
- Paul Himma[5][6]
- Arne Kaasik (Eesti suurmeister)[7]
- Andres Kampmann[8]
- Urmas Karileet[9][8]
- Elmar Kruusma (loož Fööniks)[5][10]
- Arno Köörna, 33° (endine Eesti suurmeister)[7]
- Teet Lainevee[8]
- Koit Latik[8] (loož Rotalia 6)[11]
- Ain Laving[8] (loož Ugandi 4)[11]
- Hiid Lepalaan[12]
- Peeter Lill (loož Fööniks)[5][8]
- Mati Maanas[8] (loož Patria 2)[11]
- Arne Mikk[8] (loož Patria 2)[11]
- Anti Oidsalu (Eesti Kõrgema Nõukogu suurkomandör)[9][6][11]
- Toomas Peek[13]
- Voldemar Promet[8] (loož Patria 2)[11]
- Jaak Ratassepp[14][8]
- Raido Rüütel (endine Eesti suurmeister)[7][15]
- Ain Saarmann (loož Fööniks)[5][8]
- Peep Siimon[11]
- Toomas Sildmäe[6]
- Joel Tammeka (looži Fööniks meister)[5]
- Jaan Tammsalu, 33°[16]
- Endel Taniloo[17]
- Peeter Tenjes[11]
- Aksel Treimann[11]
- Tõnu Tuppits[8] (loož Patria 2)[11]
- Ants Urvak (loož Fööniks)[5][8]
- Ain Valdmann[8] (loož Patria 2)[11]
- Kristjan Zobel[8]
Endisi vabamüürlasi
- Gunnar Aarma[10]
- David Friedrich Ignatius[18]
- Juhan Kahk[12]
- Ivar Kallion (loož Fööniks)[5][8]
- Karl Friedrich Karell[19]
- Otto Wilhelm Masing[19]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož
- ↑ "Kuldne kroon Eesti lipul".Tallinn, 1992,lk.35.
- ↑ Juhan Haravee, Eesti vabamüürlased saavad oma kodu, Õhtuleht, 14. juuni 2011
- ↑ Urmo Soonvald, Vabamüürlus Eestis, Õhtuleht, 19. jaanuar 2008
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Vabamüürlased Eestis
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Äripäev: Vabamüürlased ostsid endale kontori büroomajas
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Õhtuleht: Vabamüürlus Eestis
- ↑ 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 8,11 8,12 8,13 8,14 8,15 Äripäev: Kes kuuluvad vabamüürlaste seltsi?
- ↑ 9,0 9,1 Eesti Päevaleht: Eesti vabamüürlased murdsid Soome alt välja
- ↑ 10,0 10,1 "Olge avatud uutele teadmistele!"
- ↑ 11,00 11,01 11,02 11,03 11,04 11,05 11,06 11,07 11,08 11,09 11,10 Eesti Päevaleht: Looživennad hoiavad varju
- ↑ 12,0 12,1 Õhtuleht: Miniülevaade vabamüürlusest
- ↑ Toomas Peek: vaatan projekte, mida majanduse põhjast on võimalik osta
- ↑ Õhtuleht: Eesti vabamüürlased saavad oma kodu
- ↑ Raido Rüütel: kui rallimees liiga palju surmale mõtleb, hävitab ta eneses võidusõitja
- ↑ Meie Kirik: Tallinna praost tunnistab kuulumist vabamüürlaste hulka
- ↑ ERR: Vabamüürlaste selts on vandenõuteoreetikutele mõnus kont
- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti kogudused ja vaimulikkond 1525–1885. 2. raamat, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. Tallinn 2007.
- ↑ 19,0 19,1 Vabamüürluse tassünnist Eestis