Erinevus lehekülje "Luksemburgi dünastia" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
(Põhjalikult täiendatud)
===Luksemburgi dünastia rajamine===
[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|Habsburgid}}{{legend|#a482be|Luksemburgid}}{{legend|#b1c35f|Wittelsbachid}}]]
Luksemburgide sünni- ja hiilgeajaks peetakse [[Keskaeg|keskaega]]. Aastal [[963]] lasi krahv [[Siegfried I]] ehitada endale lossi, mis andis oma nime Luksemburgi pealinnale ning hiljem ka riigile. Siegfried pärines kõrgest soost perekonnast [[Maas|Maasi]]-[[Moseli jõgi|Moseli]] piirkonnast, ent tal puudus otseselt Luksemburgi krahvi tiitel. Selle tiitli sätestas hiljem, 1083. aastal [[Münster|Münsteri]] [[Benediktlased|Benediktiinidebenediktiinide]] kloostris sõlmitud dokumendiga tema lapselaps [[puudub|Konrad I]]. Konrad I poeg [[Heinrich III]] (1070–1096) oli esimene krahv, kes muutis Luksemburgi lossi enda alaliseks elukohaks, mistõttu loetakse teda Luksemburgi esimeseks dokumenteeritud krahviks.<ref name="Dos1"></ref>
 
Kõige esimene Luksemburgi krahvide perekond lõppes [[puudub|Konrad II]] surmaga 1136. aastal. Selleks ajaks oli alates Siegfriedist pärinenud samast perekonnast kaheksa krahvi.
=== Luksemburgi-Namuri dünastia ===
 
Kuna Wilhelm I ainsal pojal Konrad II-l ja Wilhelm I vennal Heinrich III lapsi ei olnud, lähebläks Luksemburg [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] korraldusel üle Heinrich IV-le ([[Heinrich Pime]]). TemaHeinrich IV ema Ermesinde oli Konrad I tütar ning Heinrich III ja Wilhelm I õde, aga ka Konrad II tädi. Ermesinde esimene abikaasa oli Albert II von Dagsburg, teine abikaasa aga Heinrich PimedaIV isa Gottfried von Namur (1068–1139).
 
Konrad II õde Luitgard (1120–1170) abiellus Grandpré krahvi Heinrich II-ga (1125–1211) ja Ermesinde poja Hugo von Dagsburgiga esimesest abielust.<ref name="Dos1"></ref>
 
Heinrich IV Pime (1136–1196) oli Namuri ja Luksemburgi krahv. Ta abiellus 1157. aastal Laurette d'Alsace'iga, abielu lahutati 1163. aastal; 1171. aastal abiellus Heindrich Pimeta Agnes von Gelderniga.
===Luksemburgi-Limburgi dünastia===
Heinrich IV ja Agnes von Gelderni ainus tütar [[Ermesinde II|Ermesinde]] abiellus Bari krahvikrahv [[puudub|Theobald I]]-ga von Bariga (1196–1214), kes pidas Otto von Burgundiga läbirääkimisi, et see Luksemburgi krahvkonnast loobuks. Läbirääkimiste tulemusel sai Ermesinde II-st Luksemburgi krahvinna. Theobald suri 13. veebruaril 1214 ja 27-aastane Ermesinde abiellus mais 1214 Limburgi hertsogi Walram IV-ga (* ~1175, † 1226). WalramiWalram IV surma järel 1226. aastal valitses Ermesinde 1247. aastani, kui krahvitiitelkrahviks antisai Ermesinde ja Walram IV pojalepoeg [[Heinrich V|Heinrich V-le]]. Sellest sai alguse [[puudub|Luksemburgi-Limburgi]] [[dünastia]].<ref name="Dos1"></ref> Heinrich V järeltulija [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] ajal tõusid Luksemburgi krahvid esimest korda [[Euroopa]] kõrgematele võimupositsioonidele.
 
* Walram IV, 1214–1226, Limburgi hertsog
* Heinrich V (Heinrich Blond), 1247–1281, Walram IV ja Ermesinde II poeg
* [[Heinrich VI]], 1281–1288, Heinrich V poeg
* [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]], 1288–1313, Heinrich VI poeg, alates 1308. aastast Saksa-Rooma riigi kuningas, alates 1312. aastast Püha-Rooma riigi keiser
* Böömimaa Johann I (Pime), Luksemburgiska Böömimaa Johann I ja Jan Pime, 1313–1346, Heinrch VII poeg, alates 1310. aastast Böömimaa kuningas
* [[Karl IV]] (Luksemburgis Karl I), 1346–1378, Johanni poeg; Karl IV – Saksa-Rooma riigi kuningas (1346–1347), keiser 1355, pantis 1349. aastal oma esivanemate maa [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürstkonnale]], 1353. aastal andis selle oma vennale Wenzelile ja nimetas selleLuksemburgi 1354. aastal [[Hertsogkond|hertsogkonnaks]].
 
[[Pilt:Henry Lux head.jpg|pisi|Heinrich VII |alt=|250x250px]]
Heinrich VII nimetati Luksemburgi krahviks 1288. aastal, kui tema isa Heinrich VI sai [[Worringeni lahing]]us surma. 1308. aastal valisid [[kuurvürst|kuurvürstid]] Heinrich VII [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] troonile ([[Roomlaste kuningas|''Rex Romanorum'']]).<ref name="Dos1">Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse. Lk 10</ref> Ta organiseeris abielu oma poja [[Johann I]] ja Böömimaa Elisabethi vahel, mille tulemusel sai Johann [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuningaks ja BöömimaastLuksemburgist omakorda LuksemburgiBöömimaa osa. Johann I on tuntud ajaloos kui õilis rüütel, kes suri 1346. aastal [[Crécy lahing]]us, teenides Prantsuse kuningat. 1312. aastal kroonis [[paavsti legaat]] Heinrich VII [[Rooma keiser|Rooma keisriks]].<ref name="Pep1">Guy Thewes (2017). About… the History of Luxembourg. Information and Press Service of the Luxembourg Government. September 2017, Luksemburg. Lk 4 </ref>
 
Pärast Heinrich VII valitsusaega päris Luksemburgi trooni veel kolm Luksemburgi dünastia liiget, neist kaks krooniti ka keisriks: [[Karl IV]] (1346–1378), [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] (1376–1400) ja [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] (1410–1437) 1354. aastal nimetas Karl IV Luksemburgi krahvkonna esmakordselt ümber [[hertsogkond|hertsogkonnaks]]. Luksemburgide dünastia ekspansiooni tippaeg oli 1364. aastal, mil omastati [[Chiny]] krahvkond. Luksemburgid ei olnud kunagi varem omanud nii suuri maavaldusi.<ref name="Pep1"></ref>
 
Iga valitseja vahetamise järel pöörasid Luksemburgid üha vähem tähelepanu maavaldustele. Maad loovutati tihti hüpoteegina laenude eest.
 
Luksemburgide valitsejasuguvõsa suri välja 1437. aastal keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surmaga, kes oli sel ajal Luksemburgi suurhertsog. Tema tütar [[Luksemburgi Elisabeth|Elisabeth]] oli viimane Luksemburgidest hertsoginna, kes müüs [[Luksemburgi hertsogkond|Luksemburgi hertsogkonna]] 1441. aastal [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]].<ref name="Dos8">About… the Grand Ducal Family. Information and Press Service of the Luxembourg Government. August 2010, Luksemburg. http://luxembourg.public.lu/en/publications/f/ap-famille-gdl/index.html Lk 14</ref> Kui [[Philippe Hea]] oli ostuhinna tasunud, läks Luksemburg 1444. aastal [[Burgundia Madalmaad|Burgundia Madalmaade]] koosseisu. Burgundia režiim tugevdas Prantsusmaa mõju Luksemburgis, mistõttu jäi ka prantsuse keel ametlikuks asjaajamiskeeleks, mida kasutasid ka hilisemad dünastiad.
 
==Luksemburgide dünastia märkimisväärsemad liikmed==
* Keiser [[Karl IV]] – valitses aastatel 1316–1378. Tema valitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.<ref name="Pep2"></ref> 1354. aastal nimetas Luksemburgi krahvkonna ümber Luksemburgi hertsogkonnaks.<ref>Dostert, Paul, Paul Margue 2002. The Grand Ducal Family of Luxembourg. Service Information et Presse.
Lk 11</ref>
* Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] – valitses aastatel 1368–1437. Nimetati 1433. aastal [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]]riigi keisriks. Tal oli plaan luua Slaavi keisririik, mida valitseks Luksemburgide dünastia.<ref> Kinder, Hermann, Hilgemann Werner 2000. Maailma ajalugu. Tlk L. Radveer. Lk 201</ref> Keisri ja Ungari kuningana kuulusid talle suured valdused, kuid tema valitsemisaega ohustasid sõjad ning oht türklaste ees. Sigismundi on peetud 15. sajandi märkimisväärsemaksmärkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, ehkki tema tegelik võim koondus pigem [[Ungari]]sse. Ta pani oma tütre mehele [[Habsburgid]]e ertshertsogertshertsogile [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrechtile]], temapärast surmaletema järelsurma pidid dünastilise põhimõtte järgi minema tema valdused [[Ungari]]s, [[Böömimaa]]l ja Saksamaal [[Habsburgid]]ele. Luksemburgi dünastia pani aluse Habsburgide keisrivõimule.<ref>Zetterberg, Seppo 2006. Maailma ajalugu. Tlk E. Bahovski, E. Vaht. Lk 274</ref>
* [[Luksemburgi Elisabeth]] – keiser Sigismundi tütar. Oli abielus Habsburgide ertshertsog [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-ga, kes sai pärast [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] surma keisriks.<ref>Peporte jt, 2010. Inventing Luxembourg. Representations of the Past, Space and Language from the Nineteenth to the Twenty-First Century. Boston. Lk 44</ref>
 
14 351

muudatust

Navigeerimismenüü