Ambsõlg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
15. rida: 15. rida:
* [https://sketchfab.com/3d-models/28197-armbrustfibel-cros-sbow-fibula-39186b67db1548a6a7f694e935478d3f Sketchfab: ambsõle 3D mudel]
* [https://sketchfab.com/3d-models/28197-armbrustfibel-cros-sbow-fibula-39186b67db1548a6a7f694e935478d3f Sketchfab: ambsõle 3D mudel]


[[Kategooria:Ehted]]
[[Kategooria:Sõled]]
[[Kategooria:Kinnitusvahendid]]

Redaktsioon: 29. september 2019, kell 12:55

3.-5. sajandi ambsõled Rooma aladelt
Kullast, filigraani ja granuleeringuga kaunistatud Rooma ambsõlg 3. sajandist
Väepealik Belisariose mantel on kinnitatud ambsõlega. 6. sajandi mosaiik Ravenna San Vitale basiilikas

Ambsõlg on kaarsõlg, mis kitsa sõlekeha, väikese terava kaare ja pikkade õlgadega meenutab kujult vibupüssi. Kujunes välja Rooma aladel ajaarvamise alguse paiku. Eesti aladele jõudis lõuna poolt 1. aastatuhande alguses rooma rauaajal[1] ja elas kauem kui enamik teisi kaarsõle tüüpe.

Eesti arheoloogilises materjalis leiab erineva kujuga ambsõlgesid. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Eesti kõige rikkalikuma kujundusega ambsõled on leitud keskmisest rauaajast pärit Kardla aardest. Hilised toretsevad ambsõled võisid küündida pikkuselt üle 10 cm (näiteks Jäbara kalmeist leitud 5. sajandi sõlg on 12 cm pikk[2]), olles samas ka rasked ja kohmakamad kui varasemad. A. M. Tallgren dateeris suured ambsõled 10. sajandisse ja märkis ära nende täieliku eemaldumise germaani eeskujudest.

Viited

  1. http://muinasaeg.ee/louna-eesti-hobeaarded/
  2. K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986

Välislingid