Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 118.102.81.253 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andrus Kallastu.
Märgis: Tühistamine
P lisasin 'tahte' («tahtlikult/tahtmata»), sest nt ka surev inimene tekitab heli jne; aka "juhtiv osa"
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud [[heli]]dest; teiste hääle tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}
{{See artikkel|räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tahtlikult/tahtmata tekitatud [[heli]]dest; teiste hääle tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}


[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile rohke [[Osaheli|osahelide]] hulga.]]
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile rohke [[Osaheli|osahelide]] hulga.]]

Redaktsioon: 28. september 2019, kell 14:52

 See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tahtlikult/tahtmata tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus)

Inimhääle salvestuse spektrogramm, mis toob esile rohke osahelide hulga.

Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti abil tekitatud helid, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, karje jne.

Inimhääle tekkemehhanism

Inimhääl tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mis paneb häälepaelad võnkuma. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.

Inimhääl tekib hingamis- ja hääleelundite koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhku. Seejärel paneb õhk häälepaelad võnkuma. Alghääle kõrgus sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Võngete resonaatoriteks on ka rindkere ja pea.

Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.

Vaata ka