Ambsõlg: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. september 2019, kell 18:49

Ambsõlg on kaarsõlg, mis kitsa sõlekeha, väikese terava kaare ja pikkade õlgadega meenutab kujult vibupüssi. Kujunes välja Rooma aladel ajaarvamise alguse paiku. Eesti aladele jõudis lõuna poolt 1. aastatuhande alguses rooma rauaajal^[1] ja elas kauem kui enamik teisi kaarsõle tüüpe.

Eesti arheoloogilises materjalis leiab erineva kujuga ambsõlgesid. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Eesti kõige rikkalikuma kujundusega ambsõled on leitud keskmisest rauaajast pärit Kardla aardest. Hilised toretsevad ambsõled võisid küündida pikkuselt üle 10 cm (näiteks Jäbara kalmeist leitud 5. sajandi sõlg on 12 cm pikk^[2]), olles samas ka rasked ja kohmakamad kui varasemad. A. M. Tallgren dateeris suured ambsõled 10. sajandisse ja märkis ära nende täieliku eemaldumise germaani eeskujudest.

Viited

↑ http://muinasaeg.ee/louna-eesti-hobeaarded/
↑ K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986

Välislingid

Kullatisega kaunistatud, nn rõngastega ambsõled Kardla aardest

[1] ttp://muinasaeg.ee/louna-eesti-hobeaarded/

[2] K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986

[1]

[2]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 '''Ambsõlg''' on [[kaarsõlg]], mis kitsa  sõlekeha, väikese terava kaare ja pikkade õlgadega meenutab kujult [[vibupüss]]i. Kujunes välja [[Rooma keisririik|Rooma]] aladel ajaarvamise alguse paiku. Eesti aladele jõudis lõuna poolt [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] alguses [[Rooma rauaaeg|rooma rauaajal]]<ref>http://muinasaeg.ee/louna-eesti-hobeaarded/</ref> ja elas kauem kui enamik teisi kaarsõle tüüpe.
-Ambsõlgesid on erineva kujuga. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja  tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Eesti kõige rikkalikuma kujundusega ambsõled on leitud keskmisest rauaajast pärit [[Kardla aardeleid|Kardla aardest]]. Hilised toretsevad ambsõled võisid küündida pikkuselt üle 10 cm (näiteks [[Jäbara kalmed|Jäbara kalme]]ist leitud 5. sajandi sõlg on 12 cm pikk<ref>K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986</ref>), olles samas ka rasked ja kohmakamad kui varasemad. [[Aarne Michaël Tallgren|A. M. Tallgren]] dateeris suured ambsõled 10. sajandisse ja märkis ära nende täieliku eemaldumise germaani eeskujudest.
+Eesti arheoloogilises materjalis leiab erineva kujuga ambsõlgesid. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja  tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Eesti kõige rikkalikuma kujundusega ambsõled on leitud keskmisest rauaajast pärit [[Kardla aardeleid|Kardla aardest]]. Hilised toretsevad ambsõled võisid küündida pikkuselt üle 10 cm (näiteks [[Jäbara kalmed|Jäbara kalme]]ist leitud 5. sajandi sõlg on 12 cm pikk<ref>K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986</ref>), olles samas ka rasked ja kohmakamad kui varasemad. [[Aarne Michaël Tallgren|A. M. Tallgren]] dateeris suured ambsõled 10. sajandisse ja märkis ära nende täieliku eemaldumise germaani eeskujudest.
 == Viited ==