Juhtmevaba laadimine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
2. rida: 2. rida:
'''Juhtmevaba laadimine''' (inglise keeles ''Wireless Charging'') on [[elektrienergia]] edastamine kahe objekti vahel ilma elektrijuhtmeteta. Mõiste on üldistatud ning viitab mitme tehnoloogia kasutusele, mis erinevad võimsuse ja võimsuse ülekande kauguse poolest, kuid lõppude lõpuks saadud sisend konverteerib elektrienergiaks.
'''Juhtmevaba laadimine''' (inglise keeles ''Wireless Charging'') on [[elektrienergia]] edastamine kahe objekti vahel ilma elektrijuhtmeteta. Mõiste on üldistatud ning viitab mitme tehnoloogia kasutusele, mis erinevad võimsuse ja võimsuse ülekande kauguse poolest, kuid lõppude lõpuks saadud sisend konverteerib elektrienergiaks.


Juhtmevaba laadimine on nüüdseks arenenud tulevikuteooriast paljude toodete (kuuldeaparaadid, [[Mobiiltelefon|mobiiltelefonid]] ja nutiseadmed jne) tänapäeva standardiks. Seda tehnoloogiat kasutatakse mitmesugustes seadmetes alates väikese võimsusega hambaharjadest kuni suure võimsusega elektrisõidukiteni.
Juhtmevaba laadimine on nüüdseks arenenud tulevikuteooriast paljude toodete (kuuldeaparaadid, [[mobiiltelefon]]id ja nutiseadmed jne) tänapäeva standardiks. Seda tehnoloogiat kasutatakse mitmesugustes seadmetes alates väikese võimsusega hambaharjadest kuni suure võimsusega elektrisõidukiteni.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
13. rida: 13. rida:


===1889–1895===
===1889–1895===
[[Nikola Tesla]] kasutas esimesena traadita elektriülekannet elektrostaatilise induktsiooni abil. Ta suutis juhtmevabalt sisse lülitada elektripirne resonantsinduktiivse sidestusega. [[Jagdish Chandra Bose]] helistas esimesena uksekella, kasutades elektromagnetlaineid.<ref>https://teslaresearch.jimdo.com/, Inventions & Experiments of Nikola Tesla</ref> [[Guglielmo Marconi]] demonstreeris raadioedastust umbes kahe kilomeetri kaugusel.<ref>https://www.history.com/this-day-in-history/marconi-sends-first-atlantic-wireless-transmission, Marconi sends first Atlantic wireless transmission, History.com Editors, 9 February 2010</ref> 1895. aastal [[Aleksandr Popov]] edastas [[Morse kood]]i kasutades esimest raadiosaadet. <ref>https://www.britannica.com/biography/Aleksandr-Popov-Russian-engineer, Aleksandr Popov Russian engineer, R. L. Smith-Rose, Mar 12, 2019</ref>
[[Nikola Tesla]] kasutas esimesena traadita elektriülekannet elektrostaatilise induktsiooni abil. Ta suutis juhtmevabalt sisse lülitada elektripirne resonantsinduktiivse sidestusega. [[Jagdish Chandra Bose]] helistas esimesena uksekella, kasutades elektromagnetlaineid.<ref>https://teslaresearch.jimdo.com/, Inventions & Experiments of Nikola Tesla</ref> [[Guglielmo Marconi]] demonstreeris raadioedastust umbes kahe kilomeetri kaugusel.<ref>https://www.history.com/this-day-in-history/marconi-sends-first-atlantic-wireless-transmission, Marconi sends first Atlantic wireless transmission, History.com Editors, 9 February 2010</ref> 1895. aastal [[Aleksandr Popov]] edastas [[Morse kood]]i kasutades esimest raadiosaadet.<ref>https://www.britannica.com/biography/Aleksandr-Popov-Russian-engineer, Aleksandr Popov Russian engineer, R. L. Smith-Rose, Mar 12, 2019</ref>


===1905–1918===
===1905–1918===
1901. aastal lõppes Tesla torni ehitus. Antud torni kasutati energia edastamiseks, ringhäälinguks, juhtmevabaks sideks ja juhtmevaba energia edastamiseks. Elektriväljad olid suured ning seetõttu polnud voolu edastamine väga efektiivne.<ref>L. Xie, Y. Shi, Y. T. Hou, W. Lou, "Wireless power transfer and applications to sensor networks," Wireless Communications, IEEE, vol. 20, no. 4, pp. 140-145, 2013.</ref> Leiutis osutus ebaedukaks ning revolutsiooniline tehnoloogia jäi puutumatuks mitmekümneks aastaks kuni mikrolainete tehnoloogia tekkimiseni. <ref>J. Garncia, R. A. Chinga, J. Lin, "Wireless Power Transmission: From Far Field to Near Field," Proceedings of the IEEE, vol. 101, no. 6, pp. 1321-1331, 2013</ref>
1901. aastal lõppes Tesla torni ehitus. Antud torni kasutati energia edastamiseks, ringhäälinguks, juhtmevabaks sideks ja juhtmevaba energia edastamiseks. Elektriväljad olid suured ning seetõttu polnud voolu edastamine väga efektiivne.<ref>L. Xie, Y. Shi, Y. T. Hou, W. Lou, "Wireless power transfer and applications to sensor networks," Wireless Communications, IEEE, vol. 20, no. 4, pp. 140-145, 2013.</ref> Leiutis osutus ebaedukaks ning revolutsiooniline tehnoloogia jäi puutumatuks mitmekümneks aastaks kuni mikrolainete tehnoloogia tekkimiseni.<ref name="J. Garncia, R. A 1331">J. Garncia, R. A. Chinga, J. Lin, "Wireless Power Transmission: From Far Field to Near Field," Proceedings of the IEEE, vol. 101, no. 6, pp. 1321-1331, 2013</ref>


===1927–1969===
===1927–1969===
[[William C. Brown]] esitas ettepaneku alternatiivallikana kasutada [[päikeseenergia]]t ning edastada seda kosmos [[sattelliit|satelliidi]] tarbeks kasutades traadita energiaülekannet. Ta demonstreeris mudellennukit, mis sõitis juhtmevaba energia jõul.<ref>J. Garncia, R. A. Chinga, J. Lin, "Wireless Power Transmission: From Far Field to Near Field," Proceedings of the IEEE, vol. 101, no. 6, pp. 1321-1331, 2013</ref>
[[William C. Brown]] esitas ettepaneku alternatiivallikana kasutada [[päikeseenergia]]t ning edastada seda kosmos [[sattelliit|satelliidi]] tarbeks kasutades traadita energiaülekannet. Ta demonstreeris mudellennukit, mis sõitis juhtmevaba energia jõul.<ref name="J. Garncia, R. A 1331"/>


===1974–1999===
===1974–1999===
25. rida: 25. rida:


===2008–2013===
===2008–2013===
[[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] teadlased töötasid välja raadiotehnoloogia WiTricity, mis põhineb väga madala [[Sagedus|sagedusega]] elektromagnetlainete resonantsil. 2008. aastal asutati [[Wireless Power Consortium]] (WPC) eesmärgiga luua universaalne laadija, mida saaks kasutada eri tootjate seadmetega. Samal eesmärgil oli loodud 2012. aastal Power Matters Allianse (PMA), mis ühines 2015. aastal Alliance for Wireless Poweriga AirFuel Alliance'iks. WPC töötas välja aku laadimise Qi standardi, mis toetab nii induktiivset kui ka resonantset laadimistehnoloogiat. AirFuel Alliansi PMA standard on Qi standardi suurim konkurent ning töötab vastastikuse induktsiooni põhimõttel.
[[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] teadlased töötasid välja raadiotehnoloogia WiTricity, mis põhineb väga madala [[sagedus]]ega elektromagnetlainete resonantsil. 2008. aastal asutati [[Wireless Power Consortium]] (WPC) eesmärgiga luua universaalne laadija, mida saaks kasutada eri tootjate seadmetega. Samal eesmärgil oli loodud 2012. aastal Power Matters Allianse (PMA), mis ühines 2015. aastal Alliance for Wireless Poweriga AirFuel Alliance'iks. WPC töötas välja aku laadimise Qi standardi, mis toetab nii induktiivset kui ka resonantset laadimistehnoloogiat. AirFuel Alliansi PMA standard on Qi standardi suurim konkurent ning töötab vastastikuse induktsiooni põhimõttel.


Üks esimesi olmeseadmeid, mis kasutab juhtmevaba laadimist, on elektrooniline hambahari.<ref>https://www.explainthatstuff.com/inductionchargers.html, Chris Woodford, 2007/2019</ref>
Üks esimesi olmeseadmeid, mis kasutab juhtmevaba laadimist, on elektrooniline hambahari.<ref>https://www.explainthatstuff.com/inductionchargers.html, Chris Woodford, 2007/2019</ref>
52. rida: 52. rida:
Magnetilist induktsiooni abil saab edasta voolu ühest seadmest teise kasutades järgmist skeemi:
Magnetilist induktsiooni abil saab edasta voolu ühest seadmest teise kasutades järgmist skeemi:


# saatja poolis tekitakse [[Vahelduvvool|vahelduvvooluga]] magnetväli;
# saatja poolis tekitakse [[vahelduvvool]]uga magnetväli;
# muudetakse magnetvälja vajalikul viisil;
# muudetakse magnetvälja vajalikul viisil;
# magnetvälja muutmisel tekib vastuvõtja poolis elektrivool;
# magnetvälja muutmisel tekib vastuvõtja poolis elektrivool;
63. rida: 63. rida:


=== Ultraheli ja mikrolainete kiirgus ===
=== Ultraheli ja mikrolainete kiirgus ===
Ultraheli töö põhineb [[Helilaine|helilainete]] peegeldumisel ja ülekandel. Saatjast saadetakse ultraheli vastuvõtjale, mis konverteerib saadud [[Signaal|signaali]] elektrienergiaks. Võrreldes üleval mainitud meetoditega saab energiat ülekanda teineteisest kaugemal olevate objektide vahel, kuid kuna energia konversioon ei toimu kaotusteta, siis antud meetodi kasutegur on madal. Mikrolainelise kiirguse puhul saadetakse mikrolaineid. Väljakiiratud elektromagnetlaine peegeldub objektilt tagasi ja osa lainest püütakse kinni antenniga, mis muudab selle elektriks. Mikrolainete edastamise ülemaailmseks rakenduseks on ruumi päikeseenergia satelliidid (SPS). Selles rakenduses on päikeseenergia hõivatud ruumis ja muundatud elektrienergiaks. Elektrienergia muundatakse mikrolaineteks ja edastatakse maa peale. Mikrolaine võimsust jäädvustavad antennid ning see võimsus muudetakse elektrienergiaks. [[NASA]] uurib endiselt SPSi võimalusi. Mikrolaineline meetod annab võimaluse edastada energiat kaugemal olevatele objektidele ning kasutegur on suur.<ref>https://www.ttu.ee/public/t/Tehnomeedikum/Instituudid/Biomeditsiinitehnika_instituut/yhisope/MO_loengud_2012.pdf, K.Pilt, K.Meigas, Mikrolaine- ja optiline tehnika, TTÜ, 2012 </ref>
Ultraheli töö põhineb [[helilaine]]te peegeldumisel ja ülekandel. Saatjast saadetakse ultraheli vastuvõtjale, mis konverteerib saadud [[signaal]]i elektrienergiaks. Võrreldes üleval mainitud meetoditega saab energiat ülekanda teineteisest kaugemal olevate objektide vahel, kuid kuna energia konversioon ei toimu kaotusteta, siis antud meetodi kasutegur on madal. Mikrolainelise kiirguse puhul saadetakse mikrolaineid. Väljakiiratud elektromagnetlaine peegeldub objektilt tagasi ja osa lainest püütakse kinni antenniga, mis muudab selle elektriks. Mikrolainete edastamise ülemaailmseks rakenduseks on ruumi päikeseenergia satelliidid (SPS). Selles rakenduses on päikeseenergia hõivatud ruumis ja muundatud elektrienergiaks. Elektrienergia muundatakse mikrolaineteks ja edastatakse maa peale. Mikrolaine võimsust jäädvustavad antennid ning see võimsus muudetakse elektrienergiaks. [[NASA]] uurib endiselt SPSi võimalusi. Mikrolaineline meetod annab võimaluse edastada energiat kaugemal olevatele objektidele ning kasutegur on suur.<ref>https://www.ttu.ee/public/t/Tehnomeedikum/Instituudid/Biomeditsiinitehnika_instituut/yhisope/MO_loengud_2012.pdf, K.Pilt, K.Meigas, Mikrolaine- ja optiline tehnika, TTÜ, 2012</ref>


== Juhtmevaba laadimise standardid ==
== Juhtmevaba laadimise standardid ==
=== Qi ===
=== Qi ===
[[Pilt:Wireless Charging Pad 2018.jpg|pisi| ]]
[[Pilt:Wireless Charging Pad 2018.jpg|pisi| ]]
Mobiilseadmete tootjad töötavad kahe peamise standardiga, mis olid välja töötatud AirFuel ja Wireless Power Consortiumi liidu poolt.
Mobiilseadmete tootjad töötavad kahe peamise standardiga, mis olid välja töötatud AirFuel ja Wireless Power Consortiumi liidu poolt.


Wireless Power Consortiumi (WPC) liit, mis hõlmab selliseid tuntud ettevõtteid nagu [[HTC]], [[Huawei]], [[LG Electronics]], [[Motorola Mobility]], [[Nokia (ettevõte)|Nokia]], [[Samsung]], [[Sony]] ja umbes sada muud organisatsiooni, töötas välja aku laadimise '''Qi''' standardi (hääldatakse /tʃiː/ ''CHEE''). See standard, nagu mainitud, toetab nii induktiivset kui ka resonantset laadimistehnoloogiat: induktiivsel laadimisel saab energia läbida saatja ja vastuvõtja mähist kaugusel < 7 mm, resonantslaadimine ei vaja hoolikat häälestamist ja laadijad suudavad seadet tuvastada ja laadida > 40 mm kaugusel. Qi laadijad kasutavad kas induktiiv- või resonantsirežiimi sõltuvalt saatja ja vastuvõtja poolide vahelisest kaugusest.
Wireless Power Consortiumi (WPC) liit, mis hõlmab selliseid tuntud ettevõtteid nagu [[HTC]], [[Huawei]], [[LG Electronics]], [[Motorola Mobility]], [[Nokia (ettevõte)|Nokia]], [[Samsung]], [[Sony]] ja umbes sada muud organisatsiooni, töötas välja aku laadimise '''Qi''' standardi (hääldatakse /tʃiː/ ''CHEE''). See standard, nagu mainitud, toetab nii induktiivset kui ka resonantset laadimistehnoloogiat: induktiivsel laadimisel saab energia läbida saatja ja vastuvõtja mähist kaugusel < 7&nbsp;mm, resonantslaadimine ei vaja hoolikat häälestamist ja laadijad suudavad seadet tuvastada ja laadida > 40&nbsp;mm kaugusel. Qi laadijad kasutavad kas induktiiv- või resonantsirežiimi sõltuvalt saatja ja vastuvõtja poolide vahelisest kaugusest.


Esmakordsel kasutuselevõtul oli Qi laadimine väikese võimsusega ehk ligikaudu 5 W. Esimesed nutitelefonid, mis kasutavad Qi laadimist, võeti kasutusele 2011. aastal. 2015. aastal suurenes Qi võimsus 15 vatile, mis võimaldab kiiret laadimist.
Esmakordsel kasutuselevõtul oli Qi laadimine väikese võimsusega ehk ligikaudu 5 W. Esimesed nutitelefonid, mis kasutavad Qi laadimist, võeti kasutusele 2011. aastal. 2015. aastal suurenes Qi võimsus 15 vatile, mis võimaldab kiiret laadimist.


=== PMA ===
=== PMA ===
Qi tõsiseks konkurendiks on AirFueli liidu poolt, mis hõlmab [[P&G]], [[Powermate]]'i, [[AT&T]], [[Google]]'i, [[Starbucks]]i, [[BlackBerry]], [[ZTE]], [[Samsung]]i ja teisi, välja toodetud PMA standard. PMA standard töötab vastastikuse induktsiooni põhimõttel. Põhiline erinevus võrreldes Qi standardiga on sagedus: Qi töötab 100–205 kHz, PMA 277–357 kHz.
Qi tõsiseks konkurendiks on AirFueli liidu poolt, mis hõlmab [[P&G]], [[Powermate]]'i, [[AT&T]], [[Google]]'i, [[Starbucks]]i, [[BlackBerry]], [[ZTE]], [[Samsung]]i ja teisi, välja toodetud PMA standard. PMA standard töötab vastastikuse induktsiooni põhimõttel. Põhiline erinevus võrreldes Qi standardiga on sagedus: Qi töötab 100–205&nbsp;kHz, PMA 277–357&nbsp;kHz.


=== Rezence (A4WP) ===
=== Rezence (A4WP) ===

Redaktsioon: 27. september 2019, kell 13:48

Juhtmevaba laadimine (inglise keeles Wireless Charging) on elektrienergia edastamine kahe objekti vahel ilma elektrijuhtmeteta. Mõiste on üldistatud ning viitab mitme tehnoloogia kasutusele, mis erinevad võimsuse ja võimsuse ülekande kauguse poolest, kuid lõppude lõpuks saadud sisend konverteerib elektrienergiaks.

Juhtmevaba laadimine on nüüdseks arenenud tulevikuteooriast paljude toodete (kuuldeaparaadid, mobiiltelefonid ja nutiseadmed jne) tänapäeva standardiks. Seda tehnoloogiat kasutatakse mitmesugustes seadmetes alates väikese võimsusega hambaharjadest kuni suure võimsusega elektrisõidukiteni.

Ajalugu

Juhtmevaba energia edastamine sai alguse 20. sajandi alguses, kuid füüsika põhiseadused, millel põhinevad energia edastamise tehnoloogiad, on olnud formuleeritud oluliselt varem. Põhilised ajaloolised etapid:

1826–1830

Andre-Marie Ampere, kes on elektromagnetismi avastaja, defineeris 1826. aastal Ampère'i seaduse, mis näitab, kuidas elektrivool tekitab magnetvälja. Michael Faraday defineeris elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse, mis selgitab, kuidas muutuva magnetvoo abil saab traadis elektromagnetilist jõudu muuta.[1]

1860–1880

James Clerk Maxwell kasutas Faraday eksperimentaalseid andmeid ning andis neile täpsete matemaatiliste võrrandite vormi. Need võrrandid kirjeldasid elektromagnetvälja ühendamist elektrivoolu ja laengutega ning tulemuseks oli elektromagnetlainete olemasolu hüpotees.[2] Heinrich Hertz kinnitas oma eksperimentides Maxwelli ennustatud elektromagnetlainete olemasolu.

1889–1895

Nikola Tesla kasutas esimesena traadita elektriülekannet elektrostaatilise induktsiooni abil. Ta suutis juhtmevabalt sisse lülitada elektripirne resonantsinduktiivse sidestusega. Jagdish Chandra Bose helistas esimesena uksekella, kasutades elektromagnetlaineid.[3] Guglielmo Marconi demonstreeris raadioedastust umbes kahe kilomeetri kaugusel.[4] 1895. aastal Aleksandr Popov edastas Morse koodi kasutades esimest raadiosaadet.[5]

1905–1918

1901. aastal lõppes Tesla torni ehitus. Antud torni kasutati energia edastamiseks, ringhäälinguks, juhtmevabaks sideks ja juhtmevaba energia edastamiseks. Elektriväljad olid suured ning seetõttu polnud voolu edastamine väga efektiivne.[6] Leiutis osutus ebaedukaks ning revolutsiooniline tehnoloogia jäi puutumatuks mitmekümneks aastaks kuni mikrolainete tehnoloogia tekkimiseni.[7]

1927–1969

William C. Brown esitas ettepaneku alternatiivallikana kasutada päikeseenergiat ning edastada seda kosmos satelliidi tarbeks kasutades traadita energiaülekannet. Ta demonstreeris mudellennukit, mis sõitis juhtmevaba energia jõul.[7]

1974–1999

1980-ndatel tehti mikrolainete energia edastamisega palju katseid Jaapanis. Hiroshi Matsumoto Kyoto Ülikoolist viis läbi katse, mis näitas mikrolainete energia edastamist läbi ionosfääri.[8] Avastati ja võeti kasutusele raadiosagedustuvastus ehk RFID (ingl. Radio Frequency Indentification). Goldstone Deep Space Communications katsetas meetodeid RFID-märgiste toitmiseks kasutades elektrodünaamilist induktsiooni. 1990-ndate alguses ilmusid esimesed elektrilised hambaharjad Brauni poolt, mis töötasid magnetilisel induktsioonil.[9]

2008–2013

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased töötasid välja raadiotehnoloogia WiTricity, mis põhineb väga madala sagedusega elektromagnetlainete resonantsil. 2008. aastal asutati Wireless Power Consortium (WPC) eesmärgiga luua universaalne laadija, mida saaks kasutada eri tootjate seadmetega. Samal eesmärgil oli loodud 2012. aastal Power Matters Allianse (PMA), mis ühines 2015. aastal Alliance for Wireless Poweriga AirFuel Alliance'iks. WPC töötas välja aku laadimise Qi standardi, mis toetab nii induktiivset kui ka resonantset laadimistehnoloogiat. AirFuel Alliansi PMA standard on Qi standardi suurim konkurent ning töötab vastastikuse induktsiooni põhimõttel.

Üks esimesi olmeseadmeid, mis kasutab juhtmevaba laadimist, on elektrooniline hambahari.[10]

Juhtmevaba laadimise tööpõhimõte ja meetodid

Rohkem kasutust leidnud juhtmevaba laadimise tehnoloogiad: magnetiline induktsioon, magnetiline resonants ja mikrolainete kiirgus. Mikrolainete kiirgus võib mõjuda nii lähedal kui ka kaugel olevatele objektidele, magnetiline induktsioon ja resonants aga lähedal olevatele objektidele.

Juhtmevaba laadimise tehnoloogia Eelised Puudused
Magnetiline induktsioon Suure võimsusega Vajab õiget joondumist, saatja ja vastuvõtja peavad olema lähestikku
Mikrolainete kiirgus Ei nõua joondatust Saatja ja vastuvõtja peavad olema küllaltki lähestikku
Magnetiline resonants Efektiivne edastamine kaugetel kaugustel Nõuab vaatesuunalisust

Magnetiline induktsioon

Kõige ohutum ja levinum meetod, mis põhineb elektromagnetvälja kasutusel kahe objekti vahel energia ülekandeks. Meetod seisneb elektrivoolu tekkimises suletud ahelas, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.

Magnetilise induktsiooni esmaseks avastajaks peetakse Michael Faraday, kes 1831. aastal tegi katseid magnetilise induktsiooniga. Tema eesmärgiks oli näidata, et magnetismist saab genereerida elektrit. Seda asuski ta tõestama oma katsetes. Katse olemus: pool ühendatakse galvanomeetriga, mida kasutatakse elektrivoolu olemasolu, suuna ja tugevuse määramiseks. Alguses on püsimagnet paigal ning galvanomeetri nõel on 0-positsioonil, mis tähendab, et elektrivoolu veel ei ole. Kui magnetit poolile lähemale liigutada, kaldub galvanomeetri nõel ühele poole (magnetiline induktsioon). Kui magnet ei liigu, galvanomeetri nõel liigub tagasi 0-positsiooni. Kui magnet tagasi poolist eemale liigutada, galvanomeetri noel hakkab liikuma teises suunas (magnetiline resonants). Katse tulemus näitab, et elektromootorjõu teket indutseeritakse poolis, kui muutub sellega seotud magnetvoog.

Elektrivool võib tekkida ka siis, kui muudetakse magnetvälja tugevust, liigutades magnetit poolile kaugemale-lähemale, sisse/välja lülitades magneti pooli või pöörates pooli magneti suhtes.

Magnetilist induktsiooni abil saab edasta voolu ühest seadmest teise kasutades järgmist skeemi:

  1. saatja poolis tekitakse vahelduvvooluga magnetväli;
  2. muudetakse magnetvälja vajalikul viisil;
  3. magnetvälja muutmisel tekib vastuvõtja poolis elektrivool;
  4. seade laeb.

Voolu edastamiseks peavad saatja ja vastuvõtja poolid asuma lähestikku.

Magnetiline resonants

Magnetilise resonantsi meetod on sisuliselt analoogne juba mainitud magnetilise induktsiooni meetodiga: süsteemis samuti saatja ja vastuvõtja poolid, mille diameeter on võrdne, kuid poolidevaheline kaugus on mõnevõrra suurem. Erinevus on ka selles, et süsteem töötab vastuvõtja resonantssagedusel. Võrreldes magnetilise induktsiooniga, resonantsi tehnoloogia kasutamine energia edastamiseks on väiksema efektsiivsusega.[11] Magnetilise resonantsi ja induktsiooni põhimõttel töötab levinuim Qi juhtmevaba laadimise standard.[12]

Ultraheli ja mikrolainete kiirgus

Ultraheli töö põhineb helilainete peegeldumisel ja ülekandel. Saatjast saadetakse ultraheli vastuvõtjale, mis konverteerib saadud signaali elektrienergiaks. Võrreldes üleval mainitud meetoditega saab energiat ülekanda teineteisest kaugemal olevate objektide vahel, kuid kuna energia konversioon ei toimu kaotusteta, siis antud meetodi kasutegur on madal. Mikrolainelise kiirguse puhul saadetakse mikrolaineid. Väljakiiratud elektromagnetlaine peegeldub objektilt tagasi ja osa lainest püütakse kinni antenniga, mis muudab selle elektriks. Mikrolainete edastamise ülemaailmseks rakenduseks on ruumi päikeseenergia satelliidid (SPS). Selles rakenduses on päikeseenergia hõivatud ruumis ja muundatud elektrienergiaks. Elektrienergia muundatakse mikrolaineteks ja edastatakse maa peale. Mikrolaine võimsust jäädvustavad antennid ning see võimsus muudetakse elektrienergiaks. NASA uurib endiselt SPSi võimalusi. Mikrolaineline meetod annab võimaluse edastada energiat kaugemal olevatele objektidele ning kasutegur on suur.[13]

Juhtmevaba laadimise standardid

Qi

Mobiilseadmete tootjad töötavad kahe peamise standardiga, mis olid välja töötatud AirFuel ja Wireless Power Consortiumi liidu poolt.

Wireless Power Consortiumi (WPC) liit, mis hõlmab selliseid tuntud ettevõtteid nagu HTC, Huawei, LG Electronics, Motorola Mobility, Nokia, Samsung, Sony ja umbes sada muud organisatsiooni, töötas välja aku laadimise Qi standardi (hääldatakse /tʃiː/ CHEE). See standard, nagu mainitud, toetab nii induktiivset kui ka resonantset laadimistehnoloogiat: induktiivsel laadimisel saab energia läbida saatja ja vastuvõtja mähist kaugusel < 7 mm, resonantslaadimine ei vaja hoolikat häälestamist ja laadijad suudavad seadet tuvastada ja laadida > 40 mm kaugusel. Qi laadijad kasutavad kas induktiiv- või resonantsirežiimi sõltuvalt saatja ja vastuvõtja poolide vahelisest kaugusest.

Esmakordsel kasutuselevõtul oli Qi laadimine väikese võimsusega ehk ligikaudu 5 W. Esimesed nutitelefonid, mis kasutavad Qi laadimist, võeti kasutusele 2011. aastal. 2015. aastal suurenes Qi võimsus 15 vatile, mis võimaldab kiiret laadimist.

PMA

Qi tõsiseks konkurendiks on AirFueli liidu poolt, mis hõlmab P&G, Powermate'i, AT&T, Google'i, Starbucksi, BlackBerry, ZTE, Samsungi ja teisi, välja toodetud PMA standard. PMA standard töötab vastastikuse induktsiooni põhimõttel. Põhiline erinevus võrreldes Qi standardiga on sagedus: Qi töötab 100–205 kHz, PMA 277–357 kHz.

Rezence (A4WP)

Standard Rezence (A4WP) on eelmistega võrreldes veel vähem populaarne, kuid väärib mainimist, kuna energiaedastus põhineb magnetresonantsil. See omakorda võimaldab oluliselt suurendada kasutusala, kahe objekti vahelist kaugust ning võimalust laadida mitu seadet korraga. Edastatav võimsus võib ulatuda 50 vatini, mis võib olla piisav isegi sülearvuti jaoks.

Vaatamata sellele, et see standard ja kasutuselevõetud meetod on paljutõotav, ei saa Rezence veel suure eduga kiidelda. Tehnoloogiat toetavad Qualcomm, LG, Intel, HTC ja teised, kuid Rezence pole siiani jõudnud turule.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ https://nationalmaglab.org/education/magnet-academy/watch-play/interactive/electromagnetic-induction, Electromagnetic Induction, 2014
  2. ↑ https://prezi.com/olbu-xkerbmu/michael-faraday-and-james-clerk-maxwell-contribution-to-our/, B.Bradbury, Michael Faraday and James Clerk Maxwell contribution to our, 9 September 2014
  3. ↑ https://teslaresearch.jimdo.com/, Inventions & Experiments of Nikola Tesla
  4. ↑ https://www.history.com/this-day-in-history/marconi-sends-first-atlantic-wireless-transmission, Marconi sends first Atlantic wireless transmission, History.com Editors, 9 February 2010
  5. ↑ https://www.britannica.com/biography/Aleksandr-Popov-Russian-engineer, Aleksandr Popov Russian engineer, R. L. Smith-Rose, Mar 12, 2019
  6. ↑ L. Xie, Y. Shi, Y. T. Hou, W. Lou, "Wireless power transfer and applications to sensor networks," Wireless Communications, IEEE, vol. 20, no. 4, pp. 140-145, 2013.
  7. ↑ 7,0 7,1 J. Garncia, R. A. Chinga, J. Lin, "Wireless Power Transmission: From Far Field to Near Field," Proceedings of the IEEE, vol. 101, no. 6, pp. 1321-1331, 2013
  8. ↑ A. Tomar and S. Gupta, "Wireless power Transmission: Applications and Components," International Journal of Engineering Research and Technology, ESRSA, vol. 1, no. 5, 2012.
  9. ↑ http://www.academia.edu/2329757/Wireless_Charger_for_low_power_devices_using_inductive_coupling, Wireless Charger for Low Power Devices using Inductive Coupling, Tahsin, N. M. etc., April 2012
  10. ↑ https://www.explainthatstuff.com/inductionchargers.html, Chris Woodford, 2007/2019
  11. ↑ https://www.wirelesspowerconsortium.com/about/about-wpc, About the WPC
  12. ↑ https://www.wirelesspowerconsortium.com/knowledge-base/magnetic-induction-technology/how-it-works/how-it-works.html, How Wireless Electricity Transmission Works - Wireless Power Consortium
  13. ↑ https://www.ttu.ee/public/t/Tehnomeedikum/Instituudid/Biomeditsiinitehnika_instituut/yhisope/MO_loengud_2012.pdf, K.Pilt, K.Meigas, Mikrolaine- ja optiline tehnika, TTÜ, 2012
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juhtmevaba_laadimine&oldid=5456672"