Jan Zamoyski: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 25. september 2019, kell 21:53

Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jan Zamoyski õppis Pariisi ja Padova ülikoolis, kus loobus kalvinismist ja hakkas katoliiklaseks. Pärast Poolasse naasmist määrati ta Zygmunt II Augusti sekretäriks.

Pärast Jagelloonide dünastia lõppu 1572. aastal kasutas ta oma mõjukust ning surus Valimisseimis läbi põhimõtte, et iga aadlik peab saama valida kuningat, samuti enamushäälte põhimõtte. Ta oli Mikołaj Sienicki ja Hieronim Ossolinski sõber ning temast sai peagi tähtsaim kesk- ja alamaadli eestkõneleja. Ta oli poliitilise liikumise Ruch egzekucyjny juht. Liikumise eesmärgiks oli säilitada šlahta rolli Poola-Leedu poliitikas (Kuldne vabadus) ning lõpetada magnaatidepoolne võimu kuritarvitamine. Liikumise järgijaid hakati Zamoyski järgi kutsuma zamojczycy.

Zamosyki oponeeris magnaatidele, kes soovisid Poola trooni pakkuda Habsburgidele. 1573. aasta kuningavalimistel toetas ta Prantsuse printsi Henri Valois'd ning 1575. aasta kuningavalimistel Stefan Batoryt. 1576 sai temast Krooni kantsler, 1578 Krooni suurkantsler ning 1581. aastal Krooni suurhetman. Batory valitsusajal sai temast üks võimsamaid ja rikkamaid magnaate riigis. Ta toetas kuninga poliitikat, mis vastandus Habsburgidele ja Osmanite riigile ning aitas tal suurendada kuninga võimu riigis. Zamoyski võttis osa ka Vene-Poola sõjast 1579–1581, vallutades Wielize ja Zavoloci.

Pärast Batory surma 1586. aastal aitas Zamoyski troonile tõusta Rootsi printsil Sigismundil, kellest sai kuningas Zygmunt III Waza nime all. Suurhetman võitles ka kodusõjas, mis puhkes Sigismundi ja Austria ertshertsog Maximilian III vägede vahel. Zamoyski võitis Matthiase vägesid Bycyzna lahingus ning võttis ertshertsogi vangi, misjärel viimane pidi loobuma kõikidest nõudmistest Poola-Leedu troonile.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

"Archiwum Jana Zamoyskiego, kanclerza i hetmana wielkiego koronnego" (Tom I—III Wacław Sobieski; t. II—III Józef Siemieński), Warszawa 1904–13, 1.osa (1553–1579)
Kazimierz Lepszy: "Archiwum Jana Zamoyskiego" Tom 4, Kraków 1948, 4.osa (1585–1588)

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 ==Elulugu==
-Jan Zamoyski õppis [[Pariisi ülikool|Pariisi]] ja [[Padova ülikool]]is, kus loobus [[kalvinism]]ist ja hakkas [[katoliiklus|katoliiklaseks]]. Peale Poolasse naasmist määrati ta [[Zygmunt II August]]i sekretäriks.
+Jan Zamoyski õppis [[Pariisi ülikool|Pariisi]] ja [[Padova ülikool]]is, kus loobus [[kalvinism]]ist ja hakkas [[katoliiklus|katoliiklaseks]]. Pärast Poolasse naasmist määrati ta [[Zygmunt II August]]i sekretäriks.
-Pärast [[Jagelloonid]]e dünastia lõppu [[1572]]. aastal kasutas ta oma mõjukust ning surus [[Valimisseim]]is läbi põhimõtte, et iga aadlik peab saama valida kuningat, samuti [[enamushääl]]te põhimõtte. Ta oli [[Mikołaj Sienicki]] ja [[Hieronim Ossolinski]] sõber ning temast sai peagi tähtsaim kesk- ja alamaadli eestkõneleja. Ta oli poliitilise liikumise ''[[Ruch egzekucyjny]]'' juht. Liikumise eesmärgiks oli säilitada [[šlahta]] rolli Poola-Leedu poliitikas ([[Kuldne vabadus]]) ning lõpetada  [[magnaat]]ide-poolne võimu kuritarvitamine. Liikumise järgijaid hakati Zamoyski järgi kutsuma ''zamojczycy''.
+Pärast [[Jagelloonid]]e dünastia lõppu [[1572]]. aastal kasutas ta oma mõjukust ning surus [[Valimisseim]]is läbi põhimõtte, et iga aadlik peab saama valida kuningat, samuti [[enamushääl]]te põhimõtte. Ta oli [[Mikołaj Sienicki]] ja [[Hieronim Ossolinski]] sõber ning temast sai peagi tähtsaim kesk- ja alamaadli eestkõneleja. Ta oli poliitilise liikumise [[Ruch egzekucyjny]] juht. Liikumise eesmärgiks oli säilitada [[šlahta]] rolli Poola-Leedu poliitikas ([[Kuldne vabadus]]) ning lõpetada [[magnaat]]ide<nowiki/>poolne võimu kuritarvitamine. Liikumise järgijaid hakati Zamoyski järgi kutsuma ''zamojczycy''.
-Zamosyki oponeeris magnaatidele, kes soovisid Poola trooni pakkuda [[Habsburgid]]ele. [[Poola 1573. aasta kuningavalimised|1573. aasta kuningavalimistel]] toetas ta [[Henri III|Prantsuse prints Henri Valois'd]] ning [[Poola 1575. aasta kuningavalimised|1575. aasta kuningavalimistel]] [[Stefan Batory]]t. [[1576]] sai temast Krooni kantsler, [[1578]] Krooni suurkantsler ning [[1581]]. aastal [[Krooni suurhetman]]. Batory valitsusajal sai temast üks võimsamaid ja rikkamaid magnaate riigis. Ta toetas kuninga poliitikat, mis vastandus Habsburgidele ja [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] ning aitas tal suurendada kuninga võimu riigis. Zamoyski võttis osa ka [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõjast]] [[1579]]–[[1581]], vallutades [[Wielize]] ja [[Zavoloc]]i.
+Zamosyki oponeeris magnaatidele, kes soovisid Poola trooni pakkuda [[Habsburgid]]ele. [[Poola 1573. aasta kuningavalimised|1573. aasta kuningavalimistel]] toetas ta [[Henri III|Prantsuse printsi Henri Valois'd]] ning [[Poola 1575. aasta kuningavalimised|1575. aasta kuningavalimistel]] [[Stefan Batory]]t. [[1576]] sai temast Krooni kantsler, [[1578]] Krooni suurkantsler ning [[1581]]. aastal [[Krooni suurhetman]]. Batory valitsusajal sai temast üks võimsamaid ja rikkamaid magnaate riigis. Ta toetas kuninga poliitikat, mis vastandus Habsburgidele ja [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] ning aitas tal suurendada kuninga võimu riigis. Zamoyski võttis osa ka [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõjast]] [[1579]]–[[1581]], vallutades [[Wielize]] ja [[Zavoloc]]i.
-Peale Batory surma [[1586]]. aastal aitas Zamoyski troonile tõusta Rootsi prints [[Zygmunt III Waza|Sigismund]]il, kellest sai kuningas Zygmunt III Waza nime all. Suurhetman võitles ka kodusõjas, mis puhkes Sigismundi ja [[Austria ertshertsog]] [[Maximilian III (Austria ertshertsog)|Maximilian III]] vägede vahel. Zamoyski võitis Matthiase vägesid [[Bycyzna lahing]]us ning võttis ertshertsogi vangi, misjärel viimane pidi loobuma kõikidest nõudmistest Poola-Leedu troonile.
+Pärast Batory surma [[1586]]. aastal aitas Zamoyski troonile tõusta Rootsi printsil [[Zygmunt III Waza|Sigismund]]il, kellest sai kuningas Zygmunt III Waza nime all. Suurhetman võitles ka kodusõjas, mis puhkes Sigismundi ja [[Austria ertshertsog]] [[Maximilian III (Austria ertshertsog)|Maximilian III]] vägede vahel. Zamoyski võitis Matthiase vägesid [[Bycyzna lahing]]us ning võttis ertshertsogi vangi, misjärel viimane pidi loobuma kõikidest nõudmistest Poola-Leedu troonile.
 ==Kirjandus==