Pinge (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{See artikkel| räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Pinge]]}}
{{See artikkel| räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Pinge]]}}
[[Fail:Axial stress noavg.svg|pisi|274x274px|Normaalpinge]]
[[Fail:Axial stress noavg.svg|pisi|274x274px|Normaalpinge]]
'''Pinge''' ehk '''mehaanilise pinge''' on [[Pideva keskkonna mehaanika|pideva keskkonna mehaanikas]] [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab [[Tahkis|tahkise]] mõttelisel [[Pind|pinnal]] mõjuva [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Aksel Jürgenson]]|pealkiri=Tugevusõpetus|aasta=1985|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=13}}</ref>. Erinealt [[Rõhk|rõhust]] [[Vedelik|vedelikus]], võib pinge suund kalduda kõrvale vaadeldava pinna [[Normaal|normaalist]] tänu tahke keha kujususele ja väljendada peale survejõu ka tõmbe- ja nihkejõu intensiivsust.
'''Pinge''' ehk '''mehaanilise pinge''' all mõistetakse [[tugevusõpetus]]es (ka [[mehaanika]]s üldisemalt) [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust keha sisesel mõttelisel pinnal. Pinge iseloomustab [[keha]] sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust kehasisese mõttelise pinna pindalaühiku kohta.


Näiteks pikijõust tulenevat normaalpinget saab leida valemiga:
Normaalpinge valemina:


:<math>\sigma=\frac{F}{A},</math>
:<math>\sigma=\frac{N}{A},</math>


kus ''F'' on [[jõud]] ja ''A'' [[pindala]].
kus ''N'' on pikijõu suurus vaadeldaval pinnal ja ''A'' antud pinna [[pindala]].


Kuna pinge on defineeritud, kui jõu ja pindala jagatis on tal [[Rõhk|rõhuga]] sama ühik ehk pinge [[mõõtühik]] on [[paskal]] <math>\mathrm{Pa} \overset{def}{=}\frac{\mathrm{N}}{\mathrm{m}^2}</math>. Tugevusõpetuses huvipakkuvad pinged on enamasti oluliselt suuremad ja seega kasutatakse [[Mega-|megapaskaleid]] <math>\mathrm{MPa}</math>. Pinge on kõige üldisem ja ka kõige tähtsam sisejõudu kirjeldav ja pinge mõiste kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
Kuna pinge on defineeritud, kui jõu ja pindala jagatis on tal [[Rõhk|rõhuga]] sama ühik ehk pinge [[mõõtühik]] on [[paskal]] <math>\mathrm{Pa} \overset{def}{=}\frac{\mathrm{N}}{\mathrm{m}^2}</math>. Tugevusõpetuses huvipakkuvad pinged on enamasti oluliselt suuremad ja seega kasutatakse [[Mega-|megapaskaleid]] <math>\mathrm{MPa}</math>. Pinge on kõige üldisem ja ka kõige tähtsam sisejõudu kirjeldav ja pinge mõiste kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.


== Pingevektor ==
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk [[pingus]]est selles punktis.
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk [[pingus]]est selles punktis.


17. rida: 18. rida:
*[[pingus]]
*[[pingus]]


== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Pideva keskkonna mehaanika]]
[[Kategooria:Pideva keskkonna mehaanika]]
[[Kategooria:Tugevusõpetus]]
[[Kategooria:Tugevusõpetus]]

Redaktsioon: 22. september 2019, kell 19:54

 See artikkel räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pinge

Normaalpinge

Pinge ehk mehaanilise pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel pinnal mõjuva sisejõu intensiivsust[1]. Erinealt rõhust vedelikus, võib pinge suund kalduda kõrvale vaadeldava pinna normaalist tänu tahke keha kujususele ja väljendada peale survejõu ka tõmbe- ja nihkejõu intensiivsust.

Näiteks pikijõust tulenevat normaalpinget saab leida valemiga:

kus N on pikijõu suurus vaadeldaval pinnal ja A antud pinna pindala.

Kuna pinge on defineeritud, kui jõu ja pindala jagatis on tal rõhuga sama ühik ehk pinge mõõtühik on paskal . Tugevusõpetuses huvipakkuvad pinged on enamasti oluliselt suuremad ja seega kasutatakse megapaskaleid . Pinge on kõige üldisem ja ka kõige tähtsam sisejõudu kirjeldav ja pinge mõiste kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.

Pingevektor

Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk pingusest selles punktis.

Vaata ka

Viited

  1. Aksel Jürgenson (1985). Tugevusõpetus. Tallinn: Valgus. Lk 13.