Narva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
23. rida: 23. rida:
Jõgi moodustab [[Jaama (Illuka)|Jaama küla]] lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn [[Jaamaküla luhad]].
Jõgi moodustab [[Jaama (Illuka)|Jaama küla]] lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn [[Jaamaküla luhad]].


Narva jõe [[jõgikond|jõgikonna]] pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja [[Võrtsjärv]]e suubuvad jõed.
Narva jõe [[jõgikond|jõgikonna]] pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja [[Võrtsjärv]]e suubuvad jõed.

Narva jõkke suubuvad vasakkaldalt (lähtest suudme suunas) [[Jaama jõgi]] (pikkusega 15,4 kilomeetrit), [[Karoli oja]] (5,1), [[Tsiretoki oja]] (3,5), [[Permisküla peakraav]] (15,7), [[Gorodenka oja]] (21), [[Poruni jõgi]] (11,4), [[Gluboki peakraav]] (3,6), [[Mustajõgi]] (29), [[Tõrvajõgi]] (14,7) ja [[Kudruküla oja]] (8).

Paremkaldalt suubuvad Narva jõkke (lähtest suudme suunas) [[Vtroja jõgi|Vtroja]] ([[Trooja jõgi|Trooja]]) jõgi, [[Kašutška oja]], [[Tšerjomuhha jõgi]], [[Tragovosti jõgi|Tragovosti]] ([[Dragobosti jõgi|Dragobosti]]) jõgi, [[Zasseka jõgi]], [[Sjuga oja]] ([[Sügavoja]]), [[Krjuša jõgi|Krjuša]] ([[Kriuša jõgi]]) jõgi, [[Pljussa jõgi]] (281 kilomeetrit pikk) ja [[Rossoni jõgi|Rossoni]] ([[Rosona jõgi]]) jõgi (26 kilomeetrit pikk).


Narva linna kohal jaotab [[Kreenholmi saar]] (''Varesesaar'') jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub [[Narva juga]], millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, läänepoolse haru joa kõrgus on 3,5–4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses [[kärestik]]uline.
Narva linna kohal jaotab [[Kreenholmi saar]] (''Varesesaar'') jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub [[Narva juga]], millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, läänepoolse haru joa kõrgus on 3,5–4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses [[kärestik]]uline.


Jões on kokku kümmekond suuremat saart: [[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[Permisküla saar]], [[Kuningaküla saar]], Suursaar ja [[Väikesaar (Narva jõgi)|Väikesaar]], [[Raudsaar]], Kreenholm ning [[Kaunissaar]], lisaks veel arvukalt väiksemaid saari.
Jões on kokku kümmekond suuremat saart: [[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[Permisküla saar]], [[Kuningaküla saar]], Suursaar ja [[Väikesaar (Narva jõgi)|Väikesaar]], [[Raudsaar]], [[Kreenholm]] ning [[Kaunissaar]], lisaks veel arvukalt väiksemaid saari.


Jõe läänekaldal asub [[Narva]] linn, selle vastas idakaldal Vene pool [[Jaanilinn]] (vene keeles ''Ivangorod'').
Jõe läänekaldal asub [[Narva]] linn, selle vastas idakaldal Vene pool [[Jaanilinn]] (vene keeles ''Ivangorod'').
[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]


[[Narva jõe ülemjooks]]u süvendamine. Veetaseme alandamiseks Narva jõel otsustati parandada väljavoolutingimusi jõe lähtes. Selleks plaaniti eemaldada [[liivamadalik]]ud, süvendada jõe ülemjooksu ja lähte kitsendamisega suurendada voolukiirust. 1928. aastal kinnitati süvendamistööde kaheosaline kava: [[Permisküla]] [[Permisküla kärestikud|kärestik]]e süvendamine ja [[Vasknarva]] liivamadaliku süvendamine koos nelja [[buun]]i rajamisega. Kavandatu pidi [[Peipsi järv]]e veetaset alandama 0,3 meetri võrra ning vähendama üleujutuspäevade arvu. Permisküla kärestikke süvendati 2,25 meetri võrra. Jõe põhjast
Seoses [[Narva hüdroelektrijaam]]a ehitusega aastal [[1956]] paisutati jõele [[Narva veehoidla]], mis ulatub Narvast [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] suudmeni.
eemaldati kivimassi koguses umbes 235 000 kuupmeetrini. Süvendustöid teostasid [[koppsüvendaja]] Hiiglane, kompressorlaev Puurija, kuus veopraami, kaks puksiirlaeva, millest üks kandis nime Hüva, ning neli puurimispontooni. [[Verhovski kärestikud|Verhovski kärestik]]e süvendati 2,25 meetri võrra 1,5 kilomeetri ulatuses. Vasknarvas süvendati Narva jõe lähtes asuvat liivamadalikku ning rajati selle ette kolm põiktammi ehk buuni (praegu mõõdetuna 660 m, 570 m, 220 m) ja üks voolusuunav tamm. 1934. aastaks jõuti süvendustöödega [[Permisküla]] ja [[Kakoloki saar]]e vahele <ref>[http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3608_3590.html Vasknarva muutunud rannad], [[Eesti Loodus]], 2010/12</ref> 1939. aasta sügiseks olid süvendustööd jõudnud Kakolokini. Süvendustööd kestsid kuni 1939. aasta sügiseni, mil [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]] need peatasid, osa Narva jõe ülemjooksust jäigi puhastamata.
[[File:Narva jõgi.jpg|thumb|Narva jõgi suurvee ajal]]
Seoses [[Narva hüdroelektrijaam]]a ehitusega aastal [[1956]] paisutati jõele [[Narva veehoidla]], mis ulatub Narvast [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] suudmeni. Narva veehoidla rajamisel uppusid mitmed [[Omuti kärestik]]est allavoolu jäävad madalamad saared ([[Vallisaar]] jt) [[Mustajõe]] juures.


Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi [[Vana-Liivimaa]] (18.–19. sajandil [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririi]]gi [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult [[Peterburi kubermang]]u. 1920–1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].
[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]
Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.–19. sajandil Venemaa [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult [[Peterburi kubermang]]u. 1920–1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].


Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ''de facto'' idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ''de facto'' idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).


Narva jõe järgi sai nime [[Narva kultuur]].
Narva jõe järgi sai nime [[Narva kultuur]].

[[File:Narva jõgi.jpg|thumb|Narva jõgi suurvee ajal]]
==Pilte jõekaldalt==
==Pilte jõekaldalt==
<gallery>
<gallery>

Redaktsioon: 21. september 2019, kell 23:01

 See artikkel räägib jõest Eesti ja Venemaa piiril, Valgevene jõe kohta vaata Narva jõgi (Nemunas).

Narva jõgi
Lähe Peipsi järv
Suubub Narva lahte
Valgla maad  Eesti
 Venemaa
 Läti
Valgla pindala 56 200 km²
Pikkus 75 km
Langus 30 m
Lang 0,39 m/km
Vooluhulk 399 m³/sek
Parempoolsed lisajõed Vtroja jõgi, Tšerjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Ajalooliselt on jõge (eriti vene ja saksa keeles) nimetatud ka Narova jõeks.[1]

Narva jõe pikiprofiil
Narva jõe hüdrograaf

Jõe pikkus on 75 kilomeetrit, keskmine laius 300 meetrit ja sügavus kuni 5 meetrit. Narva jõe suurim laius ulatub üle kilomeetri. Veerohkuselt on Narva jõgi Neeva järel teine Soome lahte suubuv jõgi ja Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.

Jõgi moodustab Jaama küla lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn Jaamaküla luhad.

Narva jõe jõgikonna pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvad jõed.

Narva jõkke suubuvad vasakkaldalt (lähtest suudme suunas) Jaama jõgi (pikkusega 15,4 kilomeetrit), Karoli oja (5,1), Tsiretoki oja (3,5), Permisküla peakraav (15,7), Gorodenka oja (21), Poruni jõgi (11,4), Gluboki peakraav (3,6), Mustajõgi (29), Tõrvajõgi (14,7) ja Kudruküla oja (8).

Paremkaldalt suubuvad Narva jõkke (lähtest suudme suunas) Vtroja (Trooja) jõgi, Kašutška oja, Tšerjomuhha jõgi, Tragovosti (Dragobosti) jõgi, Zasseka jõgi, Sjuga oja (Sügavoja), Krjuša (Kriuša jõgi) jõgi, Pljussa jõgi (281 kilomeetrit pikk) ja Rossoni (Rosona jõgi) jõgi (26 kilomeetrit pikk).

Narva linna kohal jaotab Kreenholmi saar (Varesesaar) jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub Narva juga, millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, läänepoolse haru joa kõrgus on 3,5–4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline.

Jões on kokku kümmekond suuremat saart: Permisküla juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune Permisküla saar, Kuningaküla saar, Suursaar ja Väikesaar, Raudsaar, Kreenholm ning Kaunissaar, lisaks veel arvukalt väiksemaid saari.

Jõe läänekaldal asub Narva linn, selle vastas idakaldal Vene pool Jaanilinn (vene keeles Ivangorod).

Raudteesild üle Narva jõe

Narva jõe ülemjooksu süvendamine. Veetaseme alandamiseks Narva jõel otsustati parandada väljavoolutingimusi jõe lähtes. Selleks plaaniti eemaldada liivamadalikud, süvendada jõe ülemjooksu ja lähte kitsendamisega suurendada voolukiirust. 1928. aastal kinnitati süvendamistööde kaheosaline kava: Permisküla kärestike süvendamine ja Vasknarva liivamadaliku süvendamine koos nelja buuni rajamisega. Kavandatu pidi Peipsi järve veetaset alandama 0,3 meetri võrra ning vähendama üleujutuspäevade arvu. Permisküla kärestikke süvendati 2,25 meetri võrra. Jõe põhjast eemaldati kivimassi koguses umbes 235 000 kuupmeetrini. Süvendustöid teostasid koppsüvendaja Hiiglane, kompressorlaev Puurija, kuus veopraami, kaks puksiirlaeva, millest üks kandis nime Hüva, ning neli puurimispontooni. Verhovski kärestike süvendati 2,25 meetri võrra 1,5 kilomeetri ulatuses. Vasknarvas süvendati Narva jõe lähtes asuvat liivamadalikku ning rajati selle ette kolm põiktammi ehk buuni (praegu mõõdetuna 660 m, 570 m, 220 m) ja üks voolusuunav tamm. 1934. aastaks jõuti süvendustöödega Permisküla ja Kakoloki saare vahele [2] 1939. aasta sügiseks olid süvendustööd jõudnud Kakolokini. Süvendustööd kestsid kuni 1939. aasta sügiseni, mil Teine maailmasõda need peatasid, osa Narva jõe ülemjooksust jäigi puhastamata.

Narva jõgi suurvee ajal

Seoses Narva hüdroelektrijaama ehitusega aastal 1956 paisutati jõele Narva veehoidla, mis ulatub Narvast Poruni jõe suudmeni. Narva veehoidla rajamisel uppusid mitmed Omuti kärestikest allavoolu jäävad madalamad saared (Vallisaar jt) Mustajõe juures.

Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi Vana-Liivimaa (18.–19. sajandil Venemaa keisririigi Balti kubermangude) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. 1920–1940 asus Eesti ja NSV Liidu piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka Narva-tagused vallad.

Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja Vene NFSV halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi de facto idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).

Narva jõe järgi sai nime Narva kultuur.

Pilte jõekaldalt

Vaata ka

Viited


Välislingid