10. Üksik Jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Väeüksus |
{{Väeüksus |
||
|nimi= 10. |
|nimi= 10. üksik jalaväepataljon |
||
|pilt= |
|pilt= |
||
|pildiallkiri= |
|pildiallkiri= |
||
|aeg= |
|aeg= 1918 – 1940 |
||
|riik=[[Eesti Vabariik]] |
|riik= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] |
||
|kuuluvus= |
|kuuluvus=[[Eesti sõjavägi]] |
||
|haru= |
|haru=[[Eesti maavägi]] |
||
|liik=[[jalavägi]] |
|liik=[[jalavägi]] |
||
|ülesanne= |
|ülesanne= |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
|ülemad= |
|ülemad= |
||
|märkimisväärsed_ülemad= |
|märkimisväärsed_ülemad= |
||
|tähtpäevad= |
|tähtpäevad= [[12. detsember]] [[1918]] |
||
}} |
}} |
||
'''10. |
'''10. üksik jalaväepataljon''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] jalaväeosa ([[Üksikud jalaväepataljonid|üksik jalaväepataljon]]). |
||
[[10. jalaväepolk]] formeeriti 1922. aasta suvel [[Tallinna Vahipataljon]]ist, [[Scoutspataljon]]ist ja [[Kalevi pataljon|Kalevi Pataljon]]ist alampolkovnik [[Jakob Vende]] juhtimisel. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. |
|||
| ⚫ | |||
10. jalaväe[[Rügement|rügemen]]di [[pataljon]]idest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt: |
|||
*Kalevi pataljonist — [[Kalevlaste Maleva|Kalevi üksik jalaväepataljon]], |
|||
*Scoutspataljonist — [[Scouts üksik jalaväepataljon]], |
|||
*III pataljonist — ''10. üksik jalaväepataljon''. |
|||
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud [[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]e § 31 kohaselt oli Igas [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikus jalaväe pataljonis]]: staap, kolm [[kompanii]]d, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igassse kompaniissse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm. |
|||
| ⚫ | |||
[[File:Filtri tee 5, Tallinn.jpg|thumb|10. Üksiku Jalaväepataljoni endine kasarmuhoone, Aafrika tänaval (tänapäeval [[Filtri tee]] 3/5)]] |
[[File:Filtri tee 5, Tallinn.jpg|thumb|10. Üksiku Jalaväepataljoni endine kasarmuhoone, Aafrika tänaval (tänapäeval [[Filtri tee]] 3/5)]] |
||
== Ülemad == |
== Ülemad == |
||
*Vabadussõja lõpul kapten [[August Tõnishof]] |
*Vabadussõja lõpul [[kapten]] [[August Tõnishof]], [[Vabadusrist|VR]] II/3, Tallinna [[Vahipataljon]]i ülem |
||
*1. juuni 1920 – 11. september 1921 alampolkovnik [[Verner Trossi]], Tallinna Vahipataljoni ülem |
*1. juuni 1920 – 11. september 1921 [[alampolkovnik]] [[Verner Trossi]], Tallinna Vahipataljoni ülem |
||
*11. september 1921 – 13. juuni 1922 kapten [[Oskar-Johannes Schmidt]], kt |
*11. september 1921 – 13. juuni 1922 kapten [[Oskar-Johannes Schmidt]], kt |
||
*13. juuni 1922 – 1. juuli 1922 alampolkovnik [[Jakob Vende]] |
*13. juuni 1922 – 1. juuli 1922 [[alampolkovnik]] [[Jakob Vende]] |
||
*1. juuli 1922 – 21. juuni 1923 kapten Oskar-Johannes Schmidt, III pataljoni ülem |
*1. juuli 1922 – 21. juuni 1923 kapten Oskar-Johannes Schmidt, III pataljoni ülem |
||
*21. juuni 1923 – 1. oktoober 1927 kolonel [[Viktor Liivak]] |
*21. juuni 1923 – 1. oktoober 1927 [[kolonel]] [[Viktor Liivak]], |
||
*1. oktoober 1927 – 5. märts 1934 kolonelleitnant [[Eduard Rüütel]] |
*1. oktoober 1927 – 5. märts 1934 [[kolonelleitnant]] [[Eduard Rüütel]], 10. üksik jalaväepataljoni ülem |
||
**10. oktoober 1931 – 2. oktoober 1933 kolonelleitnant [[Jaan Junkur]], kt |
**10. oktoober 1931 – 2. oktoober 1933 kolonelleitnant [[Jaan Junkur]], 10. üksik jalaväepataljoni ülema kt, |
||
*5. märts 1934 – kolonelleitnant [[Alfred Luts]] |
*5. märts 1934 – kolonelleitnant [[Alfred Luts]], 10. üksik jalaväepataljoni ülem |
||
*1938 – kolonelleitnant [[Jaan Lepp]] |
*1938 – kolonelleitnant [[Jaan Lepp]], 10. üksik jalaväepataljoni ülem. |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[Vahipataljon#Ajalugu|Vahipataljon]] |
|||
*[[Tallinna Vahipataljon]] |
|||
[[Kategooria:10. Üksik Jalaväepataljon| ]] |
[[Kategooria:10. Üksik Jalaväepataljon| ]] |
||
Redaktsioon: 19. september 2019, kell 22:45
| 10. üksik jalaväepataljon | |
|---|---|
| Tegev | 1918 – 1940 |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus | Eesti sõjavägi |
| Haru | Eesti maavägi |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon/rügement |
| Tähtpäevad | 12. detsember 1918 |
10. üksik jalaväepataljon oli Eesti Rahvaväe jalaväeosa (üksik jalaväepataljon).
10. jalaväepolk formeeriti 1922. aasta suvel Tallinna Vahipataljonist, Scoutspataljonist ja Kalevi Pataljonist alampolkovnik Jakob Vende juhtimisel. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.
10. üksik jalaväepataljon (endise nimega Vahipataljon, Tallinna Vahipataljon, 10. jalaväerügemendi III pataljon) iseseisvus 10. jalaväerügemendi likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal.
10. jalaväerügemendi pataljonidest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:
- Kalevi pataljonist — Kalevi üksik jalaväepataljon,
- Scoutspataljonist — Scouts üksik jalaväepataljon,
- III pataljonist — 10. üksik jalaväepataljon.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadluse § 31 kohaselt oli Igas üksikus jalaväe pataljonis: staap, kolm kompaniid, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igassse kompaniissse kuulus on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.
Ülemad
- Vabadussõja lõpul kapten August Tõnishof, VR II/3, Tallinna Vahipataljoni ülem
- 1. juuni 1920 – 11. september 1921 alampolkovnik Verner Trossi, Tallinna Vahipataljoni ülem
- 11. september 1921 – 13. juuni 1922 kapten Oskar-Johannes Schmidt, kt
- 13. juuni 1922 – 1. juuli 1922 alampolkovnik Jakob Vende
- 1. juuli 1922 – 21. juuni 1923 kapten Oskar-Johannes Schmidt, III pataljoni ülem
- 21. juuni 1923 – 1. oktoober 1927 kolonel Viktor Liivak,
- 1. oktoober 1927 – 5. märts 1934 kolonelleitnant Eduard Rüütel, 10. üksik jalaväepataljoni ülem
- 10. oktoober 1931 – 2. oktoober 1933 kolonelleitnant Jaan Junkur, 10. üksik jalaväepataljoni ülema kt,
- 5. märts 1934 – kolonelleitnant Alfred Luts, 10. üksik jalaväepataljoni ülem
- 1938 – kolonelleitnant Jaan Lepp, 10. üksik jalaväepataljoni ülem.