Aino Pervik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Noor Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
40. rida: | 40. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Aino Perviku abikaasa oli [[Eno Raud]]<ref name="EE" />. Nende lapsed on [[Rein Raud]]<ref name="EE" />, [[Piret Raud]] ja [[Mihkel Raud]] |
Aino Perviku abikaasa oli [[Eno Raud]]<ref name="EE" />. Nende lapsed on [[Rein Raud]]<ref name="EE" />, [[Piret Raud]] ja [[Mihkel Raud|Mihkel]] Noor |
||
== Bibliograafia == |
== Bibliograafia == |
Redaktsioon: 19. september 2019, kell 11:39
Aino Pervik (1961. aastast kodanikunimi Aino Raud; sündinud 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija.
Elulugu
Aino Pervik sündis velskri peres. 1939–1946 õppis ta Järvakandis algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning Tallinna Õpetajate Instituudis. 1948–1950 õppis Pervik Tallinna 7. Keskkoolis (tollase numeratsiooni järgi Tallinna 8. Keskkool).[1]
Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.[2]
1955–1960 töötas Pervik Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana[2]. 1960–1964 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja, seejärel 1967. aastani mittekoosseisuline toimetaja. 1967. aastast on ta vabakutseline kirjanik.[1]
Alates 1974. aastast on Pervik Eesti Kirjanike Liidu liige, 1961. aastast kuulub Ajakirjanike Liitu.[1]
Kirjanduslik tegevus
Ehkki tänapäeval on Aino Pervik tuntud eelkõige lastekirjanikuna ning mitmed ta teosed kuuluvad eesti lastekirjanduse klassikasse, on ta avaldanud ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja luulet, mis on jätnud kirjanduslukku selge jälje. Nii tõi kirjandusloolane Pärt Lias viieköitelises "Eesti kirjanduse ajaloos" Aino Perviku "Kaetud lauad" (1979) näiteks eesti olmeromaani žanri tuumikust[3], 1979. aasta olmekirjanduse buumi esindajate seas nimetab sama romaani ka kriitik Rein Veidemann.[4] "Eesti entsüklopeedia" kirjeldust mööda on Pervik kirjutanud "elamuslikke, isikupärase kujundikeelega laste- ja noorsooraamatuid, müstilisust sisaldavaid luuletusi ja novelle, tõsieluromaane ning kirjanduskriitikat".[2]
Kirjandusse jõudis Pervik kriitikuna 1950. aastate lõpul, retsensioone on ta pidevalt avaldanud ka hiljem. Samuti on ta kirjutanud artikleid ja ülevaateid lastekirjandusest ning publitsistikat sotsiaalteemadel.[1]
Tunnustused
- J. Smuuli nimeline preemia 1976[2]
- F. Tuglase novellipreemia 1982[2]
- Üleliiduline lasteraamatukonkurss, 2. koht 1988
- Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia 1993[2]
- Küsitluse “Sajandi sada” võiduraamat 2000
- Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001
- Valgetähe V klassi teenetemärk 2001
- "Nukitsa" 3. koht 2004
- IBBY Hans Christian Anderseni aunimekiri 2004
- J. Oro preemia 2006
- Tallinna Keskraamatukogu auhind "Järje hoidja" 2008
- Aasta Rosin 2010
- Hea lasteraamat 2012
- Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2012
- Hea lasteraamat 2014
- Hans Christian Anderseni preemia nominent 2014
- Tallinna Keskraamatukogu auhind "Järje Hoidja" 2014
- Jānis Baltvilksi preemia 2015
- Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2016
- Hea lasteraamat 2018
- Eesti Vabariigi kultuuripreemia (elutööpreemia) 2018
- 2006–2012, 2018 Astrid Lindgreni mälestusauhinna kandidaat
Isiklikku
Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud[2]. Nende lapsed on Rein Raud[2], Piret Raud ja Mihkel Noor
Bibliograafia
Lasteraamatuid
- "Kersti sõber Miina" (1961)
- "Väikesed vigurijutud" (1972)
- "Arabella, mereröövli tütar" (1982, 2000, 2008)
- "Sookoll ja sisalik" (1986, 2001)
- "Keeruline lugu"
- "Kunksmoor" (1973)
- "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1975)
- "Kunksmoor" (ja "Kunksmoor ja kapten Trumm") (1986, 2001, 2005, 2011, 2014)
- "Kallis härra Q" (1992, 2004)
- "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999, 2008)
- "Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000)
- Sari "Paula elu" (2001–2008)
- "Draakonid võõrsil" (2002)
- "Mammutilaps ajab tuult taga" (2002)
- "Paula päästab Kassiopeiat" (2003)
- "Dixi ja Xixi" (2005)
- Sari "Tirilinna lood" (2009–2011)
- "Presidendilood" (2008)
- "Ühes väikeses veidras linnas" (2009)
- "Kollasel autopõrnikal läheb hästi" (2009)
- "Kaarist on kasu" (esmatrükk 1972, kordusrükk 2010)
- "Kirjatähtede keerukas elu" (2012)
- "Klabautermanni mure" (2012)
- "Rändav kassiemme" (2012)
- "Väike valge pilvelammas, kes läks läbi vikerkaare" (2013)
- "Jänes keedab suppi" (2013)
- "Roosaliisa prillid" (2014)
- "Sinivant läheb lasteaeda" (2014)
- "Härra Tee ja Proua Kohv" (2014)
- "Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid" (2015)
- "Tähenärija ja Kriksadull" (2015)
- "Hädaoru kuningas" (2016)
- "NummiPealt ja mujalt" (2018)
Romaanid
- "Kaetud lauad" (1979)
- "Kiikujad väravakaartel" (1989)
- "Üks hele valge tuvi" (1995)
Jutustus
- "Matlena teekond" (2010)
Novellikogud
- "Impulss" (1982)
- "Tulesõitjad" (1988)
Luulekogud
- "Umimetsades" (1977)
- "Kiljub ning kumiseb" (1982)
- "Kellavalaja" (1985)
- "Puusseastuja" (1991)
Tõlked
Aino Pervik on eesti keelde tõlkinud ungari kirjandust:
- Kálman Mikszáth "Püha Peetruse vihmavari" (1958)
- Emil Kolozsvári Grandpierre "Imeflööt" (1959)
- Gábor Goda "Murdvaras" (1961)
- Kálmán Mikszáth "Must linn" (1966)
- Sándor Somogyi Tóth "Olid ju prohvet, kullake" (1968)
- Magda Szabó "Saaresinine" (1974)
- Iván Mándy "Csutak astub lavale" (1977)
- Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur" (1980, 2003), "Minuga juhtub alati midagi" (1980, 2003), "Usu või ära usu" (1980, 2004)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 H. Rebane; "Eesti kirjarahva leksikon" Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 407–408
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Eesti entsüklopeedia, 14. kd, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 367
- ↑ "Eesti kirjanduse ajalugu" kd V/2, Tallinn: Eesti Raamat, 1991 lk 145
- ↑ Rein Veidemann "Olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest" – Rmt: "Olla kriitik... Tekste aastaist 1975–1985" Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 108; esmatrükk: Keel ja Kirjandus 3/1980. lk 129–134
Kirjandus
- Reet Krusten, "Eesti lastekirjandus" Tartu 1995, lk 211–213
Välislingid
- Aino Pervik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Aino Pervik Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel