Arnold Isotamm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:


[[Eesti Raadioamatööride Ühing]]u president alates ühingu asutamisest 1935 kuni ühingu tegevuse peatamiseni 1940.
[[Eesti Raadioamatööride Ühing]]u president alates ühingu asutamisest 1935 kuni ühingu tegevuse peatamiseni 1940.

Sõjakeerises jäi Isotamm 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ja on arvatud, et tema tegevuse tõttu sai [[Arnold Meri]] Nõukogude Liidu kangelase nimetuse väeosa staabi kaitselahingu juhtimise eest 17. juulil 1941. Meri osales küll lahingus ja sai neli korda haavata, aga tegelikult juhtis lahingut Arnold Isotamm, kuid Meri oli ideoloogiliselt sobivam kui Eesti Kaitseväe ohvitserist Isotamm.


==Teosed==
==Teosed==

Redaktsioon: 18. september 2019, kell 10:06

Arnold Isotamm (9. november (vkj 27. oktoober) 190030. august 1967) oli Eesti kaitseväe ohvitser, lennuväe sideülem.

Alates 1951. aastast Tallinna Polütehnikumi õppejõud.

Eesti Raadioamatööride Ühingu president alates ühingu asutamisest 1935 kuni ühingu tegevuse peatamiseni 1940.

Sõjakeerises jäi Isotamm 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ja on arvatud, et tema tegevuse tõttu sai Arnold Meri Nõukogude Liidu kangelase nimetuse väeosa staabi kaitselahingu juhtimise eest 17. juulil 1941. Meri osales küll lahingus ja sai neli korda haavata, aga tegelikult juhtis lahingut Arnold Isotamm, kuid Meri oli ideoloogiliselt sobivam kui Eesti Kaitseväe ohvitserist Isotamm.

Teosed

  • Raadioamatööri käsiraamat (1950)
  • Raadioamatööri käsiraamat (1958)
  • Raadiovastuvõtuseadmed (1968)