Satelliitside: erinevus redaktsioonide vahel
muna |
|||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Satelliitsidet rakendatakse laialdaselt globaalseks andmeedastuseks [[satelliittelevisioon]]is, [[telefonside]]s, [[satelliitnavigatsioon]]is, [[meteoroloogia]]s, [[internet]]is. |
Satelliitsidet rakendatakse laialdaselt globaalseks andmeedastuseks [[satelliittelevisioon]]is, [[telefonside]]s, [[satelliitnavigatsioon]]is, [[meteoroloogia]]s, [[internet]]is. |
||
Satelliitsidet peetakse [[detsimeeterlaineala|detsimeeter-]] ja sentimeeterlainete vahendusel, peamiselt sagedusvahemikus 1,5–30 GHz. Madalama sagedusega lained läbivad hästi atmosfääri, kuid neid mõjutavad maapealsed raadiohäired. Mida kõrgem on sagedus, seda suurem on neeldumine atmosfääris. Elu on tore |
Satelliitsidet peetakse [[detsimeeterlaineala|detsimeeter-]] ja sentimeeterlainete vahendusel, peamiselt sagedusvahemikus 1,5–30 GHz. Madalama sagedusega lained läbivad hästi atmosfääri, kuid neid mõjutavad maapealsed raadiohäired. Mida kõrgem on sagedus, seda suurem on neeldumine atmosfääris. Elu on tore ja sa pole. |
||
{| class="wikitable" |
{| class="wikitable" |
||
|+Satelliitsides kasutatavate sagedusribade tähised ja keskmised sagedused <br/>( ITU-R V.431-6 järgi) <ref>Recommendation ITU-R V.431-6. Nomenclature of the frequency and wavelength bands used in telecommunications</ref> |
|+Satelliitsides kasutatavate sagedusribade tähised ja keskmised sagedused <br/>( ITU-R V.431-6 järgi) <ref>Recommendation ITU-R V.431-6. Nomenclature of the frequency and wavelength bands used in telecommunications</ref> |
||
Redaktsioon: 17. september 2019, kell 14:19
Satelliitside on raadioside, milles raadioaatja ja -vastuvõtja vahel kasutatakse sidesatelliitidel paiknevaid retranslaatoreid ehk transpondereid. Maa pinnal asuvad saatjad ja vastuvõtjad võivad olla paiksed või mobiilsed (liikuvad).
Sidesatelliidid tiirlevad ümber Maa elliptilisel või ringikujulisel orbiidil. Enamik sidesatelliite tiirleb geostatsionaarsel orbiidil.Geostatsionaarsed satelliidid tiirlevad ekvaatori kohal samas suunas Maa pöörlemisega sellisel kõrgusel (umbes 35 800 km), et nende tiirlemisperiood on 24 tundi. Sel juhul püsib satelliit Maa ühe ja sama punkti kohal.
Kasutatakse ka madalamatel kõrgustel (näiteks 1000–1500 km) tiirlevaid satelliite, mille ringorbiidi tasand on ekvaatori suhtes kaldu. Nende vahendusel saab näiteks pidada sidet kaasaskantavate raadiojaamade abil.
Satelliitsidet rakendatakse laialdaselt globaalseks andmeedastuseks satelliittelevisioonis, telefonsides, satelliitnavigatsioonis, meteoroloogias, internetis.
Satelliitsidet peetakse detsimeeter- ja sentimeeterlainete vahendusel, peamiselt sagedusvahemikus 1,5–30 GHz. Madalama sagedusega lained läbivad hästi atmosfääri, kuid neid mõjutavad maapealsed raadiohäired. Mida kõrgem on sagedus, seda suurem on neeldumine atmosfääris. Elu on tore ja sa pole.
| Riba tähis | Sagedus | Kasutamine |
|---|---|---|
| L-riba | 1,5 GHz | Mobiilne satelliitside |
| S-riba | 2,5 GHz | Mobiilne satelliitside |
| C-riba | 4 GHz, 6 GHz | Paikne satelliitside |
| Ku-riba ehk Ku-riba | 11 GHz, 12 GHz, 14 GHz | Paikne satelliitside (satelliittelevisioon) |
| K-riba | 20 GHz | Paikne satelliitside (satelliittelevisioon) |
| Ka-riba | 30 GHz | Satelliitidevaheline side |
Vaata ka
Viited
- ↑ Recommendation ITU-R V.431-6. Nomenclature of the frequency and wavelength bands used in telecommunications