Pääsküla: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.<ref name=":0" /> Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860. aastatesse.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3132 3132 Pääsküla kivisild 19. saj]. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017</ref> |
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.<ref name=":0" /> Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860. aastatesse.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3132 3132 Pääsküla kivisild 19. saj]. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017</ref> |
||
1912. aastal ostsid [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peeter Suure merekindluse]] ametnikud [[Nikolai von Glehn|Glehn]]<nowiki/>i valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati [[Peeter I]] auks Peetri aedlinnaks (vene k ''Petrovskaja sloboda''). Kuna kõige lähemal asuv [[Nõmme raudteepeatus]] jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud |
1912. aastal ostsid [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peeter Suure merekindluse]] ametnikud [[Nikolai von Glehn|Glehn]]<nowiki/>i valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati [[Peeter I]] auks Peetri aedlinnaks (vene k ''Petrovskaja sloboda''). Kuna kõige lähemal asuv [[Nõmme raudteepeatus]] jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud raha kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla raudteepeatusteks]].<ref name=":0" /> |
||
Pääskülas asus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ja [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] ajal vangilaager, mille järgi sai [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ja aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval [[Vana-Pääsküla]] allasumina.<ref name=":0" /> |
Pääskülas asus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ja [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] ajal vangilaager, mille järgi sai [[Laagri (Tallinn)|Laagri]] asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ja aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval [[Vana-Pääsküla]] allasumina.<ref name=":0" /> |
||
Redaktsioon: 14. september 2019, kell 17:38
| Pääsküla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 6,61 [1] km² |
| Elanikke | 9879 (01.01.2017) [1] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 22′ N, 24° 38′ E |
 | |
Pääsküla on asum Nõmme linnaosas. Asum piirneb Vana-Mustamäe, Hiiu, Kivimäe, Nõmme ja Laagri asumi ning Harku, Saue ja Saku vallaga. Pääsküla asum on ligi 10 000 elanikuga Nõmme linnaosa kõige suurem asum nii elanike arvu kui ka pindala poolest, mida on 6,61 km2.[1]
Pääsküla asumi lõunapiiril kulgeb Pääsküla jõgi.
Nimi
Ühe versiooni järgi on Pääsküla saanud nime jõe koolme (läbipääsukoha) järgi. See ületuskoht on praegugi nähtav Pärnu maantee vanast maanteesillast allavoolu. Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks röövlite käest, kelle meelistegevuspaigaks olnud just Hiiu ja Pääsküla vaheline mets.[2]
Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu – pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).[viide?]
Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust Läänemere-Soome keeltesse kinnitab ehk ka see, et Soomeski on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks on Helsingi linnas olemas Pääskylänkatu-nimeline tänav ja Tampere lähedal asub Pääskylä-nimeline asula.[viide?]
Ajalugu
Esimesed teated Pääsküla kohta pärinevad 13. sajandist, mil küla mainiti Taani hindamisraamatus. 1526. aastal oli küla osa Tallinna komtuuri Harku ordumõisale kuulunud vakust. 1656. aastal kuulus küla Jälgimäe mõisale. 1798. aasta Mellini atlasest on näha, et Pääsküla (Peeskül) asus mõlemal pool jõge ning et küla juurde kuulus kõrts ja vesiveski.[3]
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated Pääsküla jõge ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.[2] Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860. aastatesse.[4]
1912. aastal ostsid Peeter Suure merekindluse ametnikud Glehni valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati Peeter I auks Peetri aedlinnaks (vene k Petrovskaja sloboda). Kuna kõige lähemal asuv Nõmme raudteepeatus jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud raha kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber Pääsküla raudteepeatusteks.[2]
Pääskülas asus I maailmasõja ja vabadussõja ajal vangilaager, mille järgi sai Laagri asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ja aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval Vana-Pääsküla allasumina.[2]
1923. aastal liideti Peetri aedlinna alad Nõmme aleviga. 1920–1930ndatel toimus intensiivne elamuehitus, mis sulandas Pääsküla Nõmmega rohkem ühte. 1938. aastal valmis asumis vanadekodu (hoone lammutatud), 1940. aastal rajati tiisikusehaigete ravila (praegu elumaja).[2]
24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala Boris Voogase 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest Alfred Palmile[5].
Pääskülas valmis 1950ndate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.[2]
Pääsküla Hirve-Põdra, Põllu-Rännaku, Tungla, Ilmarise ja Kerese tänava kvartalis ehitati pärast Teist maailmasõda Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks antud monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid.[6]
Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. Pääsküla prügila suleti 2003. aastal.[2]
1968. aastal liideti Tallinnaga nii Laagri asumi kui ka Vana-Pääsküla allasumi Pääsküla jõest põhja poole jäävad alad.
1995. aastal hakati Pääsküla edelanurka ja lähedusse jäävale alale rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem Jaan Teemantile kuulunud talu järgi nimeks Veskimöldre. Nüüdseks on Veskimöldre kasvanud oluliselt suuremaks tema Pääsküla piiridesse jäävast osast. Veskimöldre ja selle Pääsküla allasumi elu edendamisega tegeleb Möldre Tee Selts.[2]
Elanikkond
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[7][8][1] |
|---|---|
| 2017 | 9879 |
| 2016 | 9950 |
| 2015 | 9944 |
| 2014 | 9948 |
| 2013 | 9852 |
| 2012 | 9843 |
| 2011 | 9586 |
Pääsküla asum on Nõmme linnaosa kõige rahvarohkem asum. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 80–100%.[9]
Haridus ja kultuur
Asumis asuvad Tallinna Pääsküla Gümnaasium ja Pääsküla raamatukogu.
Pääskülas asuvad Adra tänav, Hirve tänav, Hirve põik, Hommiku tänav, Ilvese tänav, Kaasiku tänav, Kadaka puiestee, Kalda tänav, Kanarbiku tänav, Karusambla tänav, Kastani tänav, Kasteheina tänav, Kumalase tänav, Käolina tänav, Kärbi tänav, Külvi tänav, Laaniku tänav, Lauliku tänav, Leegi tänav, Lehtpuu tänav, Lemmiku tänav, Lemmiku põik, Liipri tänav, Lõikuse tänav, Lõo tänav, Läike tänav, Mesila tänav, Metsaveere tänav, Muraka tänav, Muuluka tänav, Mägra tänav, Möldre tee, Naaritsa tänav, Nugise tänav, Palu tänav, Palusambla tänav, Pilliroo tänav, Põdra tänav, Põllu tänav, Põllu põik, Päikese puiestee, Pärja tänav, Pärnu maantee, Pääsküla tänav, Raba tänav, Rabaveere tänav, Raie tänav, Rao tänav, Raudtee tänav, Rebase tänav, Rohula tänav, Roosi tänav, Rõõmu tänav, Ränduri tänav, Räni tänav, Rännaku puiestee, Saagi tänav, Saarepuu tänav, Saha tänav, Saha põik, Sambliku tänav, Sarve tänav, Seedri tänav, Seedri põik, Sireli tänav, Sisaski tänav, Soovildiku tänav, Suvila tänav, Sõbra tänav, Sõbra põik, Sõnajala tänav, Särje tänav, Tammepärja tänav, Tammiku tänav, Toome põik, Turbasambla tänav, Vabaduse puiestee, Vainu tänav, Viisi tänav, Vikerkaare tänav, Värsi tänav, Õhtu tänav ja Õitse tänav.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3132 Pääsküla kivisild 19. saj. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017
- ↑ Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.
- ↑ Oliver Orro (02.11.2011). "Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read". Nõmme Sõnumid.
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
Välislingid
- Pääsküla. Nõmme veebileht
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste