Luksemburg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 300. rida: | 300. rida: | ||
== Eesti ja Luksemburgi suhted == |
== Eesti ja Luksemburgi suhted == |
||
{{Vaata|Luksemburgi krahvkond}} |
|||
Luksemburg tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[22. veebruar]]il [[1923]] ja taastunnustas [[27. august]]il [[1991]]. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti [[29. august]]il 1991.<ref>[http://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeerium.]</ref> [[1993]] asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis [[Clyde Kull]]. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen. |
Luksemburg tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[22. veebruar]]il [[1923]] ja taastunnustas [[27. august]]il [[1991]]. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti [[29. august]]il 1991.<ref>[http://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeerium.]</ref> [[1993]] asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis [[Clyde Kull]]. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen. |
||
| 310. rida: | 311. rida: | ||
Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid. |
Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid. |
||
=== |
=== Luksemburgi eestlased === |
||
{{Vaata|Luksemburgi eestlased}} |
|||
1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. |
1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. |
||
Redaktsioon: 14. september 2019, kell 00:13
|
See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi territooriumi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond; Saksamaa dünastia kohta vaata artiklit Luksemburgid |
|
Luksemburgi Suurhertsogiriik
| |||||||
 | |||||||
| Riigihümn | Ons Hémécht | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Luxembourg | ||||||
| Pindala | 2586 km² | ||||||
| Riigikeel | prantsuse, saksa ja letseburgi | ||||||
| Rahvaarv | 613 900 (01.01.2019)[1] | ||||||
| Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | ||||||
| Suurhertsog | Henri | ||||||
| Peaminister | Xavier Bettel | ||||||
| Iseseisvus | 1839 | ||||||
| SKT |
62,404 mld $ (2017)[2]  | ||||||
| SKT elaniku kohta |
104 498 $ (2017)[3] | ||||||
| Rahaühik | euro (EUR) | ||||||
| Usund | katoliiklus | ||||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||||
| Tippdomeen | .lu | ||||||
| Telefonikood | 352 | ||||||
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.
Nimi
Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna 'letze' "väike" ja 'burg' "kindlustatud hoonet, kindlust". Luksemburgi kindlust on ajaloos esmakordselt mainitud 963 ala läänistamisega krahv Siegfriedile.
Asend
Luksemburgi ümbritsevad läänest ja põhjast Belgia Luxembourgi provints, idast Saksamaa Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaad ning lõunast Prantsusmaa Lorraine'i piirkonna Moselle'i ja Meurthe-et-Moselle'i departemangud.
Riigi maismaapiiri kogupikkus on 356 kilomeetrit. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 kilomeetrit ühist piiri. Pikimad riigisisesed vahemaad on 82 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 57 kilomeetrit idast läände.[4]
Loodus
Luksemburgis on kolm maastikugeograafilist piirkonda: Ardennide eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja Moseli jõe org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim koht on Kneiffi mägi (560 meetrit üle merepinna). Sageli on riigi kõrgeimaks punktiks pakutud ka Buurgplaatzi mäge (559 meetrit üle merepinna).
Veestik
Luksemburgi peamised jõed on Moseli jõgi, Sûre'i jõgi ja Ouri jõgi. Teised tähtsamad jõed on Alzette, Atterti ja Clerve'i jõgi. Pindalalt riigi suurim veekogu Ülem-Sûre'i veehoidla hõlmab 380 hektarit. Echternachi järv on pindalaga 30 hektarit.
Taimestik
Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud metsaga, kus peamised puuliigid on harilik pöök ja harilik tamm.[5] Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% äärmiselt haruldased.[6] Näiteks on riigis väga haruldasteks taimedeks muutunud hall nelk ja harilik kortsleht.
Loomastik
Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki mageveekalu.[7]
Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki kahepaikseid: 11 liiki päriskonnalisi ja 5 liiki salamandreid.[8]
Riigis on registreeritud 6 liiki roomajaid.
Riigis on registreeritud 327 liiki linde.[9]
Riigis on kirjeldatud 51 liiki imetajaid, kellest ohustatuim on saarmas.[7]
Looduskaitse
Luksemburgis on 37 looduskaitsealust ala ja 59 Natura 2000 ala. Riigis on 2 rahvusparki, mis hõlmavad 19,8% riigi territooriumist. 1964 loodud Saksamaa-Luksemburgi rahvuspark oli esimene piirideülene rahvuspark Euroopas. Riigis on ka Ülem-Sûre'i rahvuspark. Ülevaade Luksemburgi kaitsealadest. Riigi lõunaosas asub loodusreservaat Biodiversum.
Kliima
Luksemburgis on pehme mandriline parasvöötme kliima rohkete sademetega. Sademeid on eriti suve lõpus. Suvel on ööpäevane keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on jaanuar ja veebruar. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on juuli ja august. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja.[10]
Riigikord
Luksemburg on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on päritava võimuga suurhertsog, kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mida juhib peaminister.[11]
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab 5 aastat. 2013 toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei 23, Luksemburgi Sotsialistlik Töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised 6, alternatiivne demokraatlik reformipartei 3 ja vasakpoolsed 2 kohta Saadikutekojas.
Riigi esimene põhiseadus sätestati 1842. Praegune põhiseadus kehtib 1868. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.
Luksemburg on NATO ja Euroopa Liidu liige.
Haldusjaotus
Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (Gemeinde), millel puudub halduslik funktsioon.[12] 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.
- Diekirchi ringkond
- Clervaux' kanton (2)
- Diekirchi kanton (3)
- Redange'i kanton (9)
- Viandeni kanton (11)
- Wiltzi kanton (12)
- Grevenmacheri ringkond
- Echternachi kanton (4)
- Grevenmacheri kanton (6)
- Remichi kanton (10)
- Luxembourgi ringkond
- Capelleni kanton (1)
- Esch-sur-Alzette'i kanton (5)
- Luxembourgi kanton (7)
- Merschi kanton (8)
Rahvastik
Luksemburgis elas 1. jaanuari 2019 seisuga 613 900 inimest, kellest 305 200 olid naised.[13] Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².
Vanuseline struktuur
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse alusel:
| Vanus (a) | Arv |
|---|---|
| 0–4 | 28 894 |
| 5–9 | 28 821 |
| 10–14 | 30 922 |
| 15–19 | 30 536 |
| 20–24 | 31 217 |
| 25–29 | 35 290 |
| 30–34 | 38 230 |
| 35–39 | 39 602 |
| 40–44 | 42 492 |
| 45–49 | 41 711 |
| 50–54 | 36 411 |
| 55–59 | 30 526 |
| 60–64 | 25 959 |
| 65–69 | 19 832 |
| 70–74 | 17 618 |
| 75–79 | 14 564 |
| 80 ja vanemad | 19 728 |
Keeled
1985. aastast on letseburgi keel (lëtzebuergesch) ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on veel saksa ja prantsuse keel.
Luksemburgis määratletakse rahvust kodakondsuse järgi. 1. jaanuari 2019 seisuga olid 322 400 elanikku Luksemburgi, 95 500 Portugali, 46 900 Prantsusmaa, 22 500 Itaalia ja 20 000 Belgia kodakondsusega.[14]
Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel (2000):[15]
- Luksemburgi 63,1%
- Portugali 13,3%
- Prantsusmaa 4,5%
- Itaalia 4,3%
- Saksamaa 2,3%
- teised EL-i rahvused 7,3%
- muud 5,2%.
Suuremad linnad
| Jrk | Linn | Kanton | Elanike arv (2005) |
Elanike arv (2019) |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Luxembourg | Luxembourg | 76 420 | 119 200 |
| 2 | Esch-sur-Alzette | Esch-sur-Alzette | 28 000 | 35 400 |
| 3 | Differdange | Esch-sur-Alzette | 19 005 | 26 800 |
| 4 | Dudelange | Esch-sur-Alzette | 17 618 | 21 100 |
| 5 | Pétange | Esch-sur-Alzette. | 14 669 | 19 200 |
Religioon
Luksemburgi elanikest tunnistab 68,7% katoliiklust.[16]
1870 rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis 1988 sai peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. 2013 tegutses riigis 148 ilmikpreestrit ja 57 ordupreestrit.[17]
Riigikaitse
Luksemburgi armee koosseisu kuulub 4 kompaniid.[18] Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub ajateenistus, armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas. Armeel on 2 eriüksust. Kõrgeim auaste armees on kindral.
2000 formeeriti riigi politseijõud.
Riigi relvastusse kuuluvad:[19]
- ATF Dingo 2 jalaväesoomukid,
- Obusier' kahurid;
- Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG kuulipildujad;
- Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad;
- Steyr AUG automaadid ja Glock 17 püstolid.
Majandus
Luksemburgis on Liechtensteini ja Katari järel maailma kõrgeim SKP elaniku kohta.[15]
2011. aastal oli töötus 6%.[15]
| Sektor | SKT (2007) | Tööjõud (2006) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 0,4% | 2,2% |
| Tööstus | 13,6% | 17,2% |
| Teenindus | 86% | 80,6% |
Väliskaubandus
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terastooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2016. aastal Saksamaa (23,1%), Belgia (16,6%), Prantsusmaa (15,4%) ja Holland (5,1%).[15]
Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2016. aastal Belgia (29,4%), Saksamaa (24,3%), Prantsusmaa (10,3%), Hiina (5,8%) ja Holland (4,3%).[15]
Rahandus
Luksemburg liitus eurotsooniga 1999 ja euro võeti kasutusele 2002.
Taristu
Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid.[15]
Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.
Riigis on 2 lennuvälja ja 1 helikopteri maandumisplats.
Moseli jõgi on 37 kilomeetri ulatuses laevatatav. Riigi suurim sadam on Mertert.
Ajalugu
Keldi hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt 2. sajandil eKr. 1. sajandil eKr liidendati ala Rooma riigi Germania Inferiori provintsiga. Pärast frankide sissetungi idast 5. sajandil sai piirkond Frangi riigi ja seejärel Karolingide impeeriumi osaks. Verduni lepingu alusel 843 sai Luksemburgi ala Kesk-Frangi riigi ja hiljem Ida-Frangi riigi osaks.
Luksemburgi krahvkond
Pikemalt artiklis Luksemburgi krahvkond
Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust mainiti esmakordselt 963, kui krahv Siegfried omandas selle Trieri Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand Konrad I (1059–1086) oli esimene, kes kutsus end "Luksemburgi krahviks". Tema poeg Heinrich III (1086–1096) oli esimene krahv, kes teadaolevalt rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.
Pärast krahv Konrad II surma 1136 pärijateta hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks Saksa-Rooma keiser Lothar III käsul Konradi emapoolsele nõole, Heinrich Pimedale Namuri dünastiast. Heinrichi tütar Ermesinde abiellus esmalt Bar'i krahvi Theobald I-ga ja seejärel Walram III-ga Limburg-Arloni dünastiast.
Luksemburgi hertsogkond
- Pikemalt artiklis Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond moodustati 1353 Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel. Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond aastal 1443 Valois-Burgundia dünastia kätte ja seejärel 1482 Habsburgidest Austria ertshertsogite kätte. Luksemburg integreeriti keiser Karl V poolt 1549 Pragmaatilise sanktsiooniga Saksa-Rooma riigi Burgundia ringkonda. Prantsuse revolutsioonisõdade ajal annekteeriti Luksemburg Forêts' departemangu.
Luksemburgi jagamised
Luksemburgi alasid on sarnaselt Poolaga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul 1659–1839 Belgia, Prantsusmaa ja Preisimaa. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700 km².
Luksemburg kaotas 1813 osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas 1830 Hollandist sõltumatuse, jaotati Luksemburg 1839, kus suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale, nii et suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.
Kaasaegse riikluse kujunemine
Pärast kokkulepet 1815 Viini kongressil sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade Willem I võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid Saksa Liidu osa. Tekkinud personaalunioon Luksemburgi trooni ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani 1890, kui Hollandi troon läks 1783 sõlmitud Nassau dünastia pakti alusel tema tütrele Wilhelminale, samas Luksemburgi troon läks Adolphe'ile.
Preisi-Austria sõjaga 1866 vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. 1867 sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade Ühendkuningriigi koosseisus.
20. sajand
1912 sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane Marie-Adélaïde. Esimese maailmasõja puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed 1. augustil 1914 Luksemburgi valitsuse loata Troisviergesi raudteejaama ja okupeerisid 2. augustil 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid 10. novembril 1918 kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada jaanuaris 1919. Peamiselt maailmasõjaaegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde 14. jaanuaril 1919 troonist loobuda.
1919 sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde õde Charlotte. Enne Teist maailmasõda sai majanduses traditsioonilise põllumajanduse asemel valitsevaks teenindussektor. 1930-ndatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades kommunismi mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.
Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi 10. mail 1940 ja liitis mõne aja pärast Saksamaa külge. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 juuti. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud Ida-Euroopasse. 10. septembril 1944 vabastasid liitlasväed Luksemburgi.
Luksemburg on Euroopa Liidu asutajariik ja on Euroopa Liidu Kohtu asupaik. 1995 sai Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Santer. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on Jean-Claude Juncker.
Alates 2000 on Luksemburgi suurhertsog Henri. Paavst Johannes Paulus II tegi 1985 Luksemburgi pastoraalse visiidi.
Eesti ja Luksemburgi suhted
- Pikemalt artiklis Luksemburgi krahvkond
Luksemburg tunnustas Eesti iseseisvust 22. veebruaril 1923 ja taastunnustas 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 29. augustil 1991.[20] 1993 asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis Clyde Kull. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.
Eestit on väisanud Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. Luksemburgis on käinud 2003 president Arnold Rüütel, samuti peaministrid Andrus Ansip ja Taavi Rõivas.
Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider Artur Sirk, kes suri Echternachis.
Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus soodsate ilmastikutingimuste korral Eestini Radio Luxembourgi programmi leviala.[21]
Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid.
Luksemburgi eestlased
- Pikemalt artiklis Luksemburgi eestlased
1990. aastatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. 1997 asutati Luksemburgi Eesti Selts.
Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on eestlaste hulk Luksemburgis aasta-aastalt kasvanud. Paljud neist töötavad Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, näiteks Euroopa Parlamendis, Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Kontrollikojas jne.
1. jaanuaril 2019 elas Luksemburgis 645 eestlast.[22] Riigis tegutseb Luksemburgi Eesti Kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali.[23]
Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
Haridus
Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus.[24] Koolikohustus algab 4. eluaastast. Põhikool kestab 8 aastat.
Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või kutsekoolis. 2015/2016. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku lütseumi, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust andvat asutust.[25]
Ainus riiklik ülikool on 2003 rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.
Kultuur
Luksemburgis kohtuvad prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.
Riigi vanimad asustusjäljed on keltide asulakohal Titelbergis. Echternachis asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud Alpidest põhja pool. Mameris asuvad rooma termide varemed ja Goeblanges villa varemed.
11. sajandil rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv kabel on üks paremaid romaani stiili näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. 1573 rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
Echternachi klooster on vanim säilinud anglosaksi klooster Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.
Riigis on mitu silda. Arhitekt Paul Séjourné'i 1902 konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.
Kaasaja kunstipärasemad ehitised on ajaloo ja kunstimuuseumi hoone ning rahvusraamatukogu hoone.
19. sajandi tuntuim kunstnik oli Jean-Baptiste Fresez. Ekspressionistidest pälvis tuntust Joseph Kutter. Skulptor Claus Cito loodud kuju on Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud obeliskil.
Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontserdisaal ja Luxembourgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud Michael Radfordi 2004 linastunud film "Veneetsia kaupmees."
Riigi tuntumad muuseumid on Luxembourgi ajaloo- ja kunstimuuseum, loodusajaloo muuseum, Luxembourgi ajaloo muuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.
Luksemburg on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel 37 korda 1956-1993. Riigi lauljad on Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud 5 korral.
1933–1992 tegutses riigis Radio Luxembourg.
Riigi populaarseim spordiala on jalgpall. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.
Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates 1912. aasta suveolümpiamängudest Stockholmis. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, 1992. aasta taliolümpiamängudelt tõi Marc Girardelli mäesuusatamises 2 hõbemedalit. Luksemburg taotles Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt ka 1900. aasta suveolümpiamängudel maratoni võitnud Michel Théato medali ennistamist, kuid riigi nõudmist ei rahuldatud.
Vaata ka
- Luksemburgi jalgpallikoondis
- Luksemburgi linnade loend
- Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Luksemburgi veinid
- Eestlased Luksemburgis
- Luksemburgi näitlejate loend
Viited
- ↑ Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ Ülevaade Luksemburgi loodusest.
- ↑ Ülevaade Luksemburgi metsadest.
- ↑ Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.
- ↑ 7,0 7,1 Luxembourg’s biodiversity at risk.
- ↑ Maailma kahepaiksete andmebaas.
- ↑ Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.
- ↑ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.
- ↑ Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.
- ↑ Système politique. Territoire. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.
- ↑ Ülevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.
- ↑ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.
- ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 15,4 15,5 15,6 The World Factbook. CIA, vaadatud 23.01.2011.
- ↑ Monique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.
- ↑ Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.
- ↑ Luksemburgi armee koduleht.
- ↑ Luksemburgi armee relvastus.
- ↑ Eesti Välisministeerium.
- ↑ Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.
- ↑ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.
- ↑ Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.
- ↑ Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.
- ↑ Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.
Välislingid
Luksemburg – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Luksemburg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
.svg){kind=small} Saksa Liidu liikmed (1815–1866) | |
|---|---|
| Keisririik | |
| Kuningriigid | |
| Kuurvürstiriik | |
| Suurhertsogiriigid | |
| Hertsogiriigid |
Anhalt (alates 1863), Anhalt-Bernburg (kuni 1863), Anhalt-Dessau (kuni 1863), Anhalt-Köthen (kuni 1847) • Braunschweig • Holstein • Limburg • Nassau • Saksi-Altenburg (alates 1826) • Saksi-Coburg-Gotha (alates 1826) • Saksi-Coburg-Saalfeld (kuni 1826) • Saksi-Gotha-Altenburg (kuni 1826) • Saksi-Hildburghausen (kuni 1826) • Saksi-Lauenburg • Saksi-Meiningen
|
| Vürstiriigid | Hessen-Homburg • Hohenzollern-Hechingen (kuni 1850) • Hohenzollern-Sigmaringen (kuni 1850) • Liechtenstein • Lippe • Reussi vanem liin • Reussi noorem liin • Schaumburg-Lippe • Schwarzburg-Rudolstadt • Schwarzburg-Sonderhausen • Waldeck-Pyrmont |
| Vabalinnad | |