Koirohi: erinevus redaktsioonide vahel
viide taimeatlasele |
PResümee puudub |
||
62. rida: | 62. rida: | ||
*[http://www.aialeht.ee/news/aialeht/ravimtaimed/article.php?id=24511287 Koirohi – tõhus ravimtaim kõhuhädade korral] |
*[http://www.aialeht.ee/news/aialeht/ravimtaimed/article.php?id=24511287 Koirohi – tõhus ravimtaim kõhuhädade korral] |
||
== Viited == |
|||
[[Kategooria:Korvõielised]] |
[[Kategooria:Korvõielised]] |
||
[[Kategooria:Eesti taimed]] |
[[Kategooria:Eesti taimed]] |
Redaktsioon: 5. september 2019, kell 22:53
Koirohi | |
---|---|
Koirohi | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Astrilaadsed Asterales |
Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
Perekond |
Puju Artemisia |
Liik |
Koirohi |
Binaarne nimetus | |
Artemisia absinthium L. |
Koirohi (Artemisia absinthium) on korvõieliste sugukonna puju perekonda kuuluv tugeva lõhnaga mitmeaastane rohttaim.
Nimi
Koirohu teaduslik nimetus tuleb vanakreeka jahijumalanna Artemise nimest ja kreekakeelsest sõnast "apsinthion", mis tähendab 'ebameeldiv'. Oletatavasti viitab see saadud pruulise kibedale maitsele.
Rahvapärased nimetused: pänül, vihand, päris puju, päris koirohi
Morfoloogia
Koirohul on tugev puitunud risoom. Vars on püstine, 0,8–1,2 m (harva kuni 1,5 m) kõrge, haruline ja hallikasroheline.
Lehed asetsevad spiraalselt, on pealt hallikasrohelised ja alt valged, kaetud suudjate hõbevalgete karvakestega ja väikeste õli eraldavate näärmetega. Alumised lehed on kuni 25 cm pikad, kaheli- või kolmelisulgjad, pika leherootsuga. Varre küljest välja kasvavad lehed on väiksemad, 5–10 cm pikad, vähem jagunenud ja lühemate rootsudega. Kõige ülemised lehed on lihtsad ja rootsutud.
Koirohu kerajad, longus, väikesed, kahvatukollased korvõisikud koosnevad putkõitest ja lühiraolised. Õitsevad augustis septembris.
Viljaks on seemnis. Seemned vabanevad sellest oma raskuse mõjul.
Levila
Levinud kogu Euroopas (välja arvatud äärmised polaaralad), Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Aasia keskosas, sisseviiduna Põhja-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal.
Eestis kasvab paiguti, sagedamini rannikul ja läänesaartel. Varasemalt leitud mitmelt poolt mandriosast, mis viitab ilmselt kultuurist metsistumisele või juhuslikele, ajutistele leiukohtadele. [1]
Kasvukoht
Koirohi kasvab harilikult harimata kuival pinnasel, kaljustel nõlvadel, jalgteede ja põldude servades. Kuival pinnasel saab teda ereda päikese käes kergesti kasvatada. Ta eelistab lämmastikurikast pinnast. Sellistes kohtades on ta vahel naturaliseerunud, eriti Põhja-Ameerikas.
Kasutamine
Ajal, mil taim on täies õies (varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes. Küpsenud vilju koristatakse mõõduka kliimaga paikades märtsis ja oktoobris. Koirohtu tarvitatakse rahvameditsiinis ravimina (tehakse näiteks koirohuteed). Sellega ravitakse seedehäireid ja maovalu, see toimib antiseptiku ja palavikualandajana. Sellega vähendatakse sünnitusvalusid.
Toimeainete hulka kuuluvad ränidioksiid, kaks kibedat komponenti, absintiin ja anabsintiin, tujoon ja tanniinid. Mürgise alkaloidi tujooni sisalduse tõttu tuleks piirduda mõõdukate kogustega.
Taim on kasutusel toorainena veini- ja likööritööstuses. Koirohu abil valmistatakse selliseid alkohoolseid jooke nagu vermut ja absint. Need toimivad nagu enamik alkohoolseid jooke, kuid koirohi mõjub nende jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused.
Iseloomuliku lõhna tõttu tehakse koirohust putukamürke. Koirohtu kasutatakse ka putukate eemalhoidmiseks põldudest, istutades neid põlluservadesse. Eriti mõjuvad koirohujuurte eritised. Koirohi peletab nii röövikuid kui ka liblikaid. Seda kasutatakse riidekoide ja muude kahjurliblikate peletamiseks ka siseruumides.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koirohi |
- Koirohi andmebaasis eElurikkus
Viited
- ↑ "Artemisia absinthium — koirohi". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.