Piibupuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Piibupuur''' (ka '''piibuora, vibupuur''') oli peenike rahvapärane [[lõikeriist]], mis pandi |
'''Piibupuur''' (ka '''piibuora, vibupuur''') oli peenike rahvapärane [[lõikeriist]], mis pandi selle varre ümber käänatud [[vibu]]nööri abil edasi-tagasi pöörlema<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 204</ref>. |
||
[[17. sajand]]ist [[19. sajand]]i lõpuni oli see eesti talupoegade, piibumeistrite, töövahend [[piibupits]]i sisse augu puurimiseks<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 204</ref>. Puuriks oli peenike [[traat]] või ka sukavarras, mille ots oli löödud paari millimeetri laiuseks lapikuks teraks<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 141</ref>. |
[[17. sajand]]ist [[19. sajand]]i lõpuni oli see eesti talupoegade, piibumeistrite, töövahend [[piibupits]]i sisse augu puurimiseks<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 204</ref>. Puuriks oli peenike [[traat]] või ka sukavarras, mille ots oli löödud paari millimeetri laiuseks lapikuks teraks<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 141</ref>. |
||
Ürgse vibupuuri teistsuguse kasutamise kohta Eestis pole andmeid. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 4. september 2019, kell 01:58
Piibupuur (ka piibuora, vibupuur) oli peenike rahvapärane lõikeriist, mis pandi selle varre ümber käänatud vibunööri abil edasi-tagasi pöörlema[1].
17. sajandist 19. sajandi lõpuni oli see eesti talupoegade, piibumeistrite, töövahend piibupitsi sisse augu puurimiseks[1]. Puuriks oli peenike traat või ka sukavarras, mille ots oli löödud paari millimeetri laiuseks lapikuks teraks[2].
Ürgse vibupuuri teistsuguse kasutamise kohta Eestis pole andmeid.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 204
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 141