Varangu lade: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
Ladet leidub vähesel määral [[Põhja-Eesti|Põhja]]- ja [[Loode-Eesti]]s.<ref name="EE"/> Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala [[Paldiski]] ja [[Kunda]] vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub [[Lihula]] ja Hiiumaa lõunaosa vahel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda perekonna ''[[Obolus]]'' jäänuseid sisaldav [[Konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
Ladet leidub vähesel määral [[Põhja-Eesti|Põhja]]- ja [[Loode-Eesti]]s.<ref name="EE"/> Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala [[Paldiski]] ja [[Kunda]] vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub [[Lihula]] ja Hiiumaa lõunaosa vahel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda perekonna ''[[Obolus]]'' jäänuseid sisaldav [[Konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>


[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Türisalu kihistu]] Tabasalu kihistik ja [[Zebre kihistu]] [[Kumbri kihistik|Kumbri]] ning [[Lutriņi kihistik]]. Ka vastab sellele ligilähedaselt [[Varangu kihistu]]. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m ([[Toolse]] kandis).<ref name="EE"/>
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Türisalu kihistu]] [[Tabasalu kihistik]] ja [[Zebre kihistu]] [[Kumbri kihistik|Kumbri]] ning [[Lutriņi kihistik]]. Ka vastab sellele ligilähedaselt [[Varangu kihistu]]. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m ([[Toolse]] kandis).<ref name="EE"/>


Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Pakri neem]]el, [[Keila-Joa]]l, Varangus, [[Aseri]]s.<ref name="EE"/>
Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Pakri neem]]el, [[Keila-Joa]]l, Varangus, [[Aseri]]s.<ref name="EE"/>

Redaktsioon: 31. august 2019, kell 12:32

Varangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Seda hakkasid esimesena eristama Ralf Männil, Kaarel Orviku, Karl Müürisepp ja Ago Aaloe aastal 1958. Lademe stratotüüp asub Selja jõe kaldal,[2] lade on oma nime saanud Varangu küla järgi jõe ääres.[3]

Varangu lademe all lamab alamordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lade ja sellel lasub Hunnebergi lade. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Tremadoci lade.

Ladet leidub vähesel määral Põhja- ja Loode-Eestis.[1] Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala Paldiski ja Kunda vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub Lihula ja Hiiumaa lõunaosa vahel.[4] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda perekonna Obolus jäänuseid sisaldav konglomeraat.[5]

Litostratigraafiliselt vastavad sellele Türisalu kihistu Tabasalu kihistik ja Zebre kihistu Kumbri ning Lutriņi kihistik. Ka vastab sellele ligilähedaselt Varangu kihistu. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m (Toolse kandis).[1]

Lade paljandub näiteks Pakri neemel, Keila-Joal, Varangus, Aseris.[1]

Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli aleuriitsavi.[1] Kohati esineb selles ka püriiti ja glaukoniiti. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega liiv.

Varangu ja Hunnebergi lademete vaheline piir on globaalses stratigraafias piiriks Tremadoci ja Flo lademete vahel.[6]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 650.
  2. Varangu Selja jõe paljand. Eesti stratotüüpsed paljandid, vaadatud 17.11.2018.
  3. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Varangu+lade
  4. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  5. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  6. Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel