Lakmé: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Lakmè pealkirja Lakmé alla
Resümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
'''„Lakmé”''' [[Léo Delibes]]’i ooper kolmes vaatuses [[Edmond Gondinet]]’ ja [[Philippe Gille]]’i libretole [[Pierre Loti]] romaani ''Rarahu ou Le mariage de Loti'' („Rarahu või Loti pulmad”, 1880) ja Théodore Pavie "''Les babouches du Brahamane''" („Braahmani sussid” järgi. Helilooja parim ja populaarseim ooper. Tuntud lopsaka idamaise õhustiku ja seda edasi andva tundelise muusika poolest.
'''„Lakmé”''' on [[Léo Delibes]]’i ooper kolmes vaatuses [[Edmond Gondinet]]’ ja [[Philippe Gille]]’i libretole [[Pierre Loti]] romaani ''Rarahu ou Le mariage de Loti'' („Rarahu või Loti pulmad”, 1880) ja Théodore Pavie "''Les babouches du Brahamane''" („Braahmani sussid” järgi. Helilooja parim ja populaarseim ooper. Tuntud lopsaka idamaise õhustiku ja seda edasi andva tundelise muusika poolest.


== Saamisloost ==
== Saamisloost ==


Delibes komponeeris ooperi 1881–1882. aastal. Paljud 19. sajandi teise poole ooperiloojad üritasid rahuldada publiku huviidamaise õhustiku vastu, kuid nähtuna seda läbi läänelike silmade. Sellest soovist lähtusid ka „Lakmé” autorid. Nimi Lakmé on prantsuskeelne variant sanskriti keelesest Hindu rikkusejumalanna Lakshmi (Laxmi) nimest. Ooper sisaldab populaarset lilleduetti („Sous le dôme épais”) sopranile ja metsosopranile, mida esitatakse sageli kontsertnumbrina. Teose kuulsaim aaria on kellukeste aaria „Où va la jeune Hindoue”, mis on ekstraklassi sopranitele meelepärane kontsertaaria. Ooperis on ka Prantsusmaa teatrites etendatud ooperitele tüüpiline balletistseen.
Delibes komponeeris ooperi 1881–1882. aastal. Paljud 19. sajandi teise poole ooperiloojad üritasid rahuldada publiku huvi idamaise õhustiku vastu, kuid nähtuna seda läbi läänelike silmade. Sellest soovist lähtusid ka „Lakmé” autorid. Nimi Lakmé on prantsuskeelne variant sanskriti keelesest Hindu rikkusejumalanna Lakshmi (Laxmi) nimest. Ooper sisaldab populaarset lilleduetti („Sous le dôme épais”) sopranile ja metsosopranile, mida esitatakse sageli kontsertnumbrina. Teose kuulsaim aaria on kellukeste aaria „Où va la jeune Hindoue”, mis on ekstraklassi sopranitele meelepärane kontsertaaria. Ooperis on ka Prantsusmaa teatrites etendatud ooperitele tüüpiline balletistseen.


== Esmaettekanne ==
== Esmaettekanne ==

Viimane redaktsioon: 27. august 2019, kell 15:41

„Lakmé” on Léo Delibes’i ooper kolmes vaatuses Edmond Gondinet’ ja Philippe Gille’i libretole Pierre Loti romaani Rarahu ou Le mariage de Loti („Rarahu või Loti pulmad”, 1880) ja Théodore Pavie "Les babouches du Brahamane" („Braahmani sussid” järgi. Helilooja parim ja populaarseim ooper. Tuntud lopsaka idamaise õhustiku ja seda edasi andva tundelise muusika poolest.

Saamisloost[muuda | muuda lähteteksti]

Delibes komponeeris ooperi 1881–1882. aastal. Paljud 19. sajandi teise poole ooperiloojad üritasid rahuldada publiku huvi idamaise õhustiku vastu, kuid nähtuna seda läbi läänelike silmade. Sellest soovist lähtusid ka „Lakmé” autorid. Nimi Lakmé on prantsuskeelne variant sanskriti keelesest Hindu rikkusejumalanna Lakshmi (Laxmi) nimest. Ooper sisaldab populaarset lilleduetti („Sous le dôme épais”) sopranile ja metsosopranile, mida esitatakse sageli kontsertnumbrina. Teose kuulsaim aaria on kellukeste aaria „Où va la jeune Hindoue”, mis on ekstraklassi sopranitele meelepärane kontsertaaria. Ooperis on ka Prantsusmaa teatrites etendatud ooperitele tüüpiline balletistseen.

Esmaettekanne[muuda | muuda lähteteksti]

Esietendus toimus 14. aprillil 1883 Pariisi Opéra-Comique`is (Salle Favart). Rollide loojad olid Marie van Zandt (Lakmé), Jean-Alexandre Talazac (Gérald), Arthur Cobalet (Nilakantha), Lison Frandin (Mallika) ja Auguste-Armand Barré (Frédéric). Dirigeeris Jules Danbé.

Teos võeti innukalt vastu ning kujunes hooaja naelaks. Pärast esiettekannet Opéra Comique'is esitati oopust samas teatris aasta lõpuni veel ligi 40 korda. Tükk püsis selle teatri repertuaaris ligi 80 aastat järjest. 23. juunil 1909 toimus seal selle 500 ja 13. mail 1931 1000 etendus. Levis väljatulekul kiiresti paljudesse maadesse. Eestis on olnud Estonia mängukavas 1930, 1934 ja 1951 ning Vanemuises 1946.

Peami­sed osad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lakmé (sopran), preestrinna, Nilakantha tütar
  • Gérald (tenor), Briti ohvitser
  • Nilakantha (bass-bariton), Braahmani preester
  • Frédéric (bariton), ohvitser, Géraldi sõber
  • Miss Ellen (sopran), Géraldi mõrsja
  • Miss Rose (sopran), Elleni kaaslane
  • Mistress Bentson (metsosopran), koduõpetaja
  • Mallika (metsosopran), Lakmé ori
  • Hadji (tenor), Nilakantha ori

Ooperi sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 19. sajandi  lõpus Indias Briti valitsemise ajal. Inglismaa on kindlustanud oma ülemvõimu ja tõrjunud Indiast prantslased välja. Paljud hindud pidid inglaste surve tõttu praktiseerima oma usku salaja. Taustaks on 1857–80. aastatel toimunud India talurahva ja töö­liste ülestõus, ehkki sellele konkreetsetele ajaloolistele sündmustele ooperis ei viidata.

I vaatus. Hindud käivad oma rituaale toimetamas püha Braahmani templis ülempreester Nilakantha juures. Hindud on kogunenud koidu ajal vana templi õuele pidama igahommikust palvust. Nilakantha on kirglik India vabaduse eest võitleja ja vihkab inglise kolonisaatoreid. Tema tütar Lakmé on isa ideede truu pooldaja. Lakmé ja teda ümmardav ori Mallika jäävad templisse suundujatest maha ja lähevad jõe äärde lilli korjama. Kui nad jõele lähenevad, eemaldab Lakmé oma ehted ja asetab need pingile. Läheduses peab seltskond ülbeid inglasi pidu. Nende hulgas on kuberneri tütred Ellen ja Rose, nende kasvatajanna mistress Bentson ja Inglise armee ohvitserid Gérald ja Frédéric. Briti tüdrukud näevad ehteid ja tahavad omale samasuguseid. Inglased tungivad hindu templi õuele. India olusid tundev Frédéric hoiatab korduvalt seltskonda, kuid teda ei kuulata.

Seiklushimuline Gérald on kuulnud ülistavaid lugusid suursugusest ja kaunist hindu neiust Lakmést. Ta jääb pärast seltskonna lahkumist templi õuele, et joonistada üles Lakmé ehted, mida jõe äärest leiti. Gérald kavatseb lasta samasuguseid valmistada oma mõrsjale Ellenile pulmakingiks. Kuuldes Lakmé ja Mallika häält näeb neid naasevat templi hoovi. Gérald peidab end. Mallika lahkub mõneks ajaks Lakmest. Gérald jälgib Lakmé tegevust ja on temast võlutud. Ta väljub peidupaigast, et neiuga kohtuda, kuid too on inglase suhtes põlglik ja avaldab oma viha. Lakmé hüüab välismaalaste sissetungi pärast hirmunult abi. Kuid Géraldi sõnad võidavad peagi puhtahingelise Lakmé poolehoiu. Lakmé ja Gérald hakkavad armuma. Saabuvad braahmanid ning nende preester Nilakantha vannub templirüvetajatele kätte­maksu.

II vaatus. Tegevus toimub bazaaril. Nilakantha on end riietanud kerjuseks. Ta läheb turult templirüvetajaid otsima. Seal sunnib Nilakantha Lakméd laulma kellukeste laulu, et meelitada tundmatut ennast näitama. Lakmé ei valitse oma tundeid ja täi­dab isa soovi. Gérald ei taha kuulata oma sõbra Frédérici keelitusi, et parem on lahkuda. Kui Gérald esile astub, minestab Lakmé ja annab samas ära maskeerunud isa. Braahmanid jälgivad Géraldi kohtumist Lakméga. Naine tajub ohtu ja soovitab armastatul põge­neda, kuid on juba hilja. Nilakantha pistoda tabab inglast. Hoop ei ole surmav. Lakmé ja tema teener Hadji päästavad   Geraldi ja viivad ta salajasse varjupaika metsa. Lakmé hoolitseb seal Géraldi eest ning soovib igavest armastust ja abielu ohvit­seriga.

III vaatus. Gérald pole abiellumisest huvitatud, sest ta on kihlatud kuberneri tütrega. Frédéric tuletab sõbrale meelde kohustust rügemendi ees. Väeüksus peab asuma retkele ülestõusnud hindude vastu. Gérald otsustab ühineda oma väe­osaga, kuid tal pole julgust seda Lakméle öelda. Lakmé saab eksi­mustest aru, et on reetnud oma maa ja usu armudes vaenlase ohvitserisse. Ta mür­gitab end ogaõuna lehti süües. Gérald pöördub veelkord tagasi ja leiab eest surija. Nilakantha on meeleheitel tütre kaotuse pärast, kuid ei suuda kättemaksu lõpuni viia.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lakmé ja Nilakantha palvus  "Blanche Dourga
  • Koor „A l’heure accontumée”
  • Lakmé ja Mallika lilleduett „Viens, Mallika”
  • Géraldi aaria „Prendre le dessin d`un bijou”
  • Lakmé aaria „Les fleurs me paraissent plus belles”
  • Lakmé hällilaul „Sous le ciel tout étolé”
  • Nilakantha aaria „Lakmé, ton doux regard”
  • Lakmé legendiaaria (kellukeste aaria) „Où va la jeune Hindoue”
  • Géraldi ja Lakmé duett „Lakmé! Lakmé! C`est toi!”
  • Nilakantha ja Lakmé duett kooriga „Amid chants of cheerfulness”
  • Lakmé, Gérald duett "Ils allaient deux à deux”
  • Nilakantha, Lakmé ja Géraldi lõputertsett "C'est lui! C'est lui!

Lakmé rolli esitajaid[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandil on Lakmé rolli parimateks esitajateks olnud Leila Ben Sedira, Lily Pons, Mado Robin, Joan Sutherland, Pierette Robin, Mady Mesplé, Natalie Dessay, Emma Matthews, Sabine Devieilhr jt.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012
  • The New Grove Dictionary of Opera, vol II, London, 2004