Madonnaliilia: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Lilium candidum.jpg|pisi]] |
[[Fail:Lilium candidum.jpg|pisi]] |
||
'''Madonnaliilia''' (''Lilium candidum'') ehk '''valge liilia''' on taimeliik [[liilia]] perekonnas ning on üks |
'''Madonnaliilia''' (''Lilium candidum'') ehk '''valge liilia''' on taimeliik [[liilia]] perekonnas ning on üks vanemaid kultuuriliiliad. |
||
== Levila == |
== Levila == |
||
Peamiselt kasvab [[Balkani riigid|Balkanimaades]] |
Peamiselt kasvab [[Balkani riigid|Balkanimaades]] ning Kesk- ja Ida-Euroopas: [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Itaalia|Itaalias]] ja [[Ukraina|Ukrainas]]. Arvatavasti pärineb [[Türgi]] ja [[Afganistan|Afganistani]] poolkõrbelistelt aladelt, kust jõudis tõenäoliselt [[Foiniiklased|foiniiklastega]] [[Kartaago|Kartaagosse]] ja [[Kreeka|Kreekasse]], kust omakorda jõudis roomlaste vahendusel [[Inglismaa|Inglismaale]]. |
||
== Morfoloogia == |
== Morfoloogia == |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
== Mürgisus == |
== Mürgisus == |
||
[[Fail:Lilium candidum (14249024957).jpg|pisi]] |
[[Fail:Lilium candidum (14249024957).jpg|pisi]] |
||
Madonnaliilia on mürgine taim. Eriliselt tundlikud madonnaliilia mürgisusele on kassid, kellele võib mürgistus lõppeda surmaga. Seega pole soovitatav kasvatada madonnaliiliaid majapidamistes ja aedades, kus on kassid. Samuti ei tasu kuivatatud lilli hoida kassidele ligipääsetavates kohtades, kus nad võivad kokku puutuda õietolmuga, mida end hiljem puhastades sisse söövad. Mürgituse sümptomite hulka kuuluvad oksendamine, uimasus ja söögiisu kadumine. Ravita jätmise korral põhjustab neerude ja maksa ülesütlemist, mis omakorda viib surmani. Võimaliku mürgituse korral pöörduda |
Madonnaliilia on mürgine taim. Eriliselt tundlikud madonnaliilia mürgisusele on kassid, kellele võib mürgistus lõppeda surmaga. Seega pole soovitatav kasvatada madonnaliiliaid majapidamistes ja aedades, kus on kassid. Samuti ei tasu kuivatatud lilli hoida kassidele ligipääsetavates kohtades, kus nad võivad kokku puutuda õietolmuga, mida end hiljem puhastades sisse söövad. Mürgituse sümptomite hulka kuuluvad oksendamine, uimasus ja söögiisu kadumine. Ravita jätmise korral põhjustab neerude ja maksa ülesütlemist, mis omakorda viib surmani. Võimaliku mürgituse korral pöörduda kiiresti loomaarsti poole. |
||
Inimesele väikeses koguses surmavalt ohtlik pole. Põhjustab maoärritust, oksendamist, peavalu, nägemise hägustumist ja nahaärritust. |
Inimesele väikeses koguses surmavalt ohtlik pole. Põhjustab maoärritust, oksendamist, peavalu, nägemise hägustumist ja nahaärritust. |
||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
[[Kategooria:Liilialised]] |
[[Kategooria:Liilialised]] |
||
[[Kategooria:Mürgised taimed]] |
[[Kategooria:Mürgised taimed]] |
||
Redaktsioon: 27. august 2019, kell 12:36
Madonnaliilia (Lilium candidum) ehk valge liilia on taimeliik liilia perekonnas ning on üks vanemaid kultuuriliiliad.
Levila
Peamiselt kasvab Balkanimaades ning Kesk- ja Ida-Euroopas: Prantsusmaal, Itaalias ja Ukrainas. Arvatavasti pärineb Türgi ja Afganistani poolkõrbelistelt aladelt, kust jõudis tõenäoliselt foiniiklastega Kartaagosse ja Kreekasse, kust omakorda jõudis roomlaste vahendusel Inglismaale.
Morfoloogia
Hiliskevadel tärkavad tõrvikut meenutavad lehtedega kaetud varred, millel arenevad iseloomuliku lõhnaga õiekobarad. Igas kobaras on 5–10 valget trompetikujulist õit, mille keskel on pikad kollased tolmukad. Madonnaliilia sibulad koosnevad tihedatest ja lihakatest sibulasoomustest.
Kasvatamine
Madonnaliiliaid on kasvatatud sajandeid.[1] Eelistavad hea drenaažiga, huumuserikast ja viljakat liivsavimulda. Kasvukohaks on parim tuulevaikne päikesepaisteline koht, kuid talub ka varju. Kasvab hästi nii happelises kui ka aluselises mullas, kuid eelistab pigem viimast. Üldiselt on madonnaliilia vastupidav liik kuid on vastuvõtlik seenhaigustele.[2] [3]
Parim aeg madonnaliilia sibulate istutamiseks on augusti lõpus või septembri alguses.[2] Madonnaliilia sibul on varrejuurteta, mis tähendab, et istutada tuleb suhteliselt maapinna lähedale, nii et sibula tipp oleks ainult õhukeselt kaetud (kuni 3 cm).[4] Taimed õitsevad juunis ja juulis ning eritavad tugevat ja magusat aroomi.[3] Õied on silmatorkavad ka ööpimeduses, valendavad kuuvalgel.[1]
Mürgisus
.jpg)
Madonnaliilia on mürgine taim. Eriliselt tundlikud madonnaliilia mürgisusele on kassid, kellele võib mürgistus lõppeda surmaga. Seega pole soovitatav kasvatada madonnaliiliaid majapidamistes ja aedades, kus on kassid. Samuti ei tasu kuivatatud lilli hoida kassidele ligipääsetavates kohtades, kus nad võivad kokku puutuda õietolmuga, mida end hiljem puhastades sisse söövad. Mürgituse sümptomite hulka kuuluvad oksendamine, uimasus ja söögiisu kadumine. Ravita jätmise korral põhjustab neerude ja maksa ülesütlemist, mis omakorda viib surmani. Võimaliku mürgituse korral pöörduda kiiresti loomaarsti poole.
Inimesele väikeses koguses surmavalt ohtlik pole. Põhjustab maoärritust, oksendamist, peavalu, nägemise hägustumist ja nahaärritust.
Kultuuris
Esimesed kristlaste aegadest on seda taime peetud neitsi Maarja lilleks ning kujutatud kui puhtuse ja süütuse sümbolit.