Mulgimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Mulgimaa uus sortimisvõti: " "
Risto est (arutelu | kaastöö)
Kirjaviga
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
2. rida: 2. rida:


[[Pilt:Mulgimaa lipp.png|pisi|[[Mulgimaa lipp]].]]
[[Pilt:Mulgimaa lipp.png|pisi|[[Mulgimaa lipp]].]]
'''Mulgimaa''' on kultuuriajaloolineline piirkond [[Lõuna-Eesti]]s, mis koosneb viiest endisest [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]] ja [[Helme kihelkond|Helme]].
'''Mulgimaa''' on kultuuriajalooline piirkond [[Lõuna-Eesti]]s, mis koosneb viiest endisest [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]] ja [[Helme kihelkond|Helme]].


Mulgimaaks on peetud ka [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] lõunaosa ja [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] idaosa. Samas [[Eduard Vääri]] väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.<ref>Pae, lk 180</ref>
Mulgimaaks on peetud ka [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] lõunaosa ja [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] idaosa. Samas [[Eduard Vääri]] väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.<ref>Pae, lk 180</ref>

Redaktsioon: 26. august 2019, kell 09:11

Mulgimaa lipp.

Mulgimaa on kultuuriajalooline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme.

Mulgimaaks on peetud ka Viljandi kihelkonna lõunaosa ja Saarde kihelkonna idaosa. Samas Eduard Vääri väitel suurem osa Helme kihelkonna põlistest elanikest end ise mulgiks ei pea.[1]

Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija.

Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala.

Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna).

Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks.

Vaata ka

Viited

  1. Pae, lk 180

Kirjandus

  • Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. Keel ja Kirjandus, 2006, nr 3, lk 177–190.

Välislingid