Tõnu Aav

Tõnu Aav (21. jaanuar 1939 – 14. august 2019) oli eesti näitleja.

Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli I lennu (1957–1961). Selle lennu juhendaja oli Voldemar Panso.

Alates 1961. aastast oli Tõnu Aav Eesti Draamateatri näitleja.

Ta mängis kahekümnes filmis ja kümnetes telelavastustes, oli osatäitja mitmetes kuuldemängudes ja andis hääle heliplaatidel esitatud jutustustele (sh "Onu Remuse jutud", "Alice imedemaal"). Seriaalis "Õnne 13" kehastas ta Feliks Vissi.

Rolle teatris

• Jõnn (1968) – "Kihnu Jõnn"
• Potapov (1976) – "Ühe koosoleku protokoll"
• Colas Breugnon (1970) – "Elame veel!"
• Tõnu (1976) – "Roosiaed"
• krahv Lieven (1984) – "Keisri hull"
• sm. Aleksandr (2004) – Madis Kõiv "Finis nihili"
• Underwood (2004) – Alan Bennett "Õuedaam"
• Michelangelo (2005) – Mart Kivastik "Savonarola tuleriit"
• mõrtsukas (2005) – Paul Lucas "Juhus on pime"
• August Wiera, Veller (2005) – Andrus Kivirähk "Adolf Rühka lühikene elu"
• Charley, naaber (2006) – Arthur Miller "Müügimehe surm"
• Schaaf (2006) – Ivan Turgenev "Kuu aega maal"
• Politseinik Kuul (2011) – Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" (Eesti Draamateater)

Tunnustused

• 1964 I koht keskmises rühmas neljandal kutseliste sõnakunstnike konkursil
• 1964 Tallinna Linna TSN Täitevkomitee aukiri
• 1966 Tallinna Linna TSN Täitevkomitee aukiri (teatri 50. juubel)
• 1967 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiri
• 1968 Eesti NSV Teatriühingu I preemia ("Monoloogid", "Vilistlased", "Kallimast kallim", "Faust")
• 1968 ELKNÜ Keskkomitee aukiri
• 1969 Eesti NSV Teatriühingu aastapreemia ("Kihnu Jõnni" nimiosa, Anythos ja Ülemkohtunik näidendis "Kaks kuulsat kurjategijat")
• 1970 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi diplom VII vabariikliku teatrikuu läbiviimise eest
• 1971 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1972 sõnakunstnike konkursi III preemia (Majakovski "Hästi" ja Smuuli "Mare" Tüürimees)
• 1972 aastapreemia ("Pikk päevatee kaob öösse", "Inimene ja inimene")
• 1976 Eesti NSV Teatriühingu aastapreemia (Potapov, "Ühe koosoleku protokoll")
• 1986 Eesti NSV Teatriühingu aukiri
• 1989 Kehtna NST laureaat
• 1989 EKP Rapla Rajoonikomitee ja Täitevkomitee aukiri 50. a juubeli puhul
• 1989 Teatriliidu aukiri
• 1989 Riikliku Kultuurikomitee aukiri
• 1989 EKP Lenini Rajoonikomitee ja Täitevkomitee aukiri 50. a juubeli puhul
• 1991 parim meesnäitleja ("Kodanlasest aadlimees")
• 1992 huumoripreemia Meie Mats
• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2004 Eesti teatri parima meeskõrvalosatäitja aastaauhind (Boss Mangan "Südamete murdumise maja")
• 2010 Oskar Lutsu huumoripreemia

Kirjandus

• Vastab Tõnu Aav / küsinud Ülle Põlma – Teater. Muusika. Kino, 1999, nr 7, lk 3–15
• Tõnu Aav, "Aplaus teile" (mälestusteraamat). Toimetanud Rein Põder. NyNorden, Tallinn 2010, 246 lk; ISBN 9789949909315

Välislingid

• Eva Kübar. Tõnu Aav 70: tahan, et mul oleks teatris rohkem huvitavaid rolle Postimees, 21. jaanuar 2009
• Rainer Kerge. Tõnu Aav 70: Jänkuonu, mis sa nüüd teed? Õhtuleht, 21. jaanuar 2009
• Maris Balbat. Tõnu Aav: Iga etendust peaks mängima kui elu viimast Maaleht, 22. jaanuar 2009

Isiklikku

Tõnu Aava esimene abikaasa oli näitleja Irja Aav (1944–1995, sündinud Pilvet), paaril oli kaks poega. Üks neist, Lauri, on muusikaprodutsent ja koorijuht, teine, Ardi Aav (1968–2019), oli Draamateatri butafoor.

Tõnu Aava teine abikaasa Murel Aav (1945–1999, sündinud Puusild) oli Eesti näitleja, poeg Kristo-Martin Aav töötab IKT-vallas.