Kolbpump: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. august 2019, kell 21:33

Kolbpump

Kolbpump on mahtpumba üks eriliik. Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil.

Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor, kuid kasutatakse ka teisi ajameid. Kolbpumba abil on võimalik saavutada väga kõrge rõhk (kuni 1000 bar), võrreldes teist tüüpi pumpadega. Kolbpumba üheks puuduseks on rõhu impulsiivsus. Kuna pumpamine toimub ainult väljalasketakti ajal, siis rõhk kasvab impulssidena, mistõttu suured ühe kolviga kolbpumbad ei ole levinud. Püütakse disainida võimalikult kompaktseid mitme kolviga kolbpumpasid, mis vähendaks tugevaid impulsse pumpamisel. Selline kolbpump on näiteks radiaal-kolbpump.

Levik

Kolbpumbad on väga levinud. Seda liiki pumbad suudavad tekitada suhteliselt suurt rõhku, olles ise küllaltki kompaktsed. Samuti on kolbpumpa abil võimalik pumbata erineva viskoossusega vedelikke ja ka gaase. Kolbpumba võime leida näiteks paljudest kompressoritest ja hüdropumpadest; ka enamik käsipumpasid on kolbpumbad.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 == Kolbpump ==
-Kolbpump on mahtpumba üks eriliik. Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasi on erinevaid liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava meediumi liikumine kolbpumbas on lahendatud erinevate klappide abil. Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselaske takti ajal on sisselaske klapp avatud ja väljalaske klapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava meediumi. Väljalaske takti ajal on sisselaske klapp suletud ja avatud on väljalaske klapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava meediumi silindrist väljalaske torustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor, kuid kasutatakse ka teisi ajameid. Kolbpumba abil on võimalik saavutada väga kõrged rõhud (kuni 1000 bar) võrreldes teist tüüpi pumpadega. Kolbpumba üheks puuduseks võib nimetada impulsiivsuse. Kuna pumpamine toimub ainult väljalaske takti ajal siis rõhu kasvamine toimub impulssidena. Selle tõttu ei ole levinud suured ühe kolviga kolbpumbad. Nähakse palju vaeva, et disainida võimalikult kompaktseid mitme kolviga kolbpumpasi, mis vähendaks tugevaid impulsse pumpamisel. Selline kolbpump on näiteks  radiaal- kolbpump.
+Kolbpump on mahtpumba üks eriliik. Kolbpumpa kasutatakse rõhu tekitamiseks nii vedelikus kui gaasis. Kolbpumpasid on eri liike, kindla tunnusjoonena on kõigil kolbpumpadel vähemalt üks kolb, mis liigub mingi jõu abil silindris edasi tagasi. Kolvi ümber paikneb enamasti ka tihend, mis tihendab kolvi ja silindri vahelise ala. Pumbatava vedeliku või gaasi liikumine kolbpumbas on lahendatud klappide abil.
+Klappide paiknemine pumbas sõltub kolbpumba tüübist. Sisselasketakti ajal on sisselaskeklapp avatud ja väljalaskeklapp suletud ning silinder tõmbab liikudes silindrisse pumbatava vedeliku. Väljalasketakti ajal on sisselaskeklapp suletud ja avatud on väljalaskeklapp, kolb on muutnud liikumissuunda ning nüüd surub kolb pumbatava silindrist väljalasketorustikku. Taolise pumpamise abil on võimalik saavutada suhteliselt kõrge rõhk ka väikese jõu abil. Kõige tavalisem kolbpumba [[jõuajam]] on elektrimootor, kuid kasutatakse ka teisi ajameid. Kolbpumba abil on võimalik saavutada väga kõrge rõhk (kuni 1000 [[Baar|bar]]), võrreldes teist tüüpi pumpadega. Kolbpumba üheks puuduseks on rõhu impulsiivsus. Kuna pumpamine toimub ainult väljalasketakti ajal, siis rõhk kasvab impulssidena, mistõttu suured ühe kolviga kolbpumbad  ei ole levinud. Püütakse disainida võimalikult kompaktseid mitme kolviga kolbpumpasid, mis vähendaks tugevaid impulsse pumpamisel. Selline kolbpump on näiteks  radiaal-kolbpump.
 [[Fail:Kolbpump.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kolbpump.jpg|pisi|Kolbpumba tööpõhimõte]]
 <br />
 == Levik ==
-Kolbpumbad on väga laialdaselt levinud. Seda liiki pumbad suudavad tekitada suhteliselt suurt rõhku, olles ise küllaltki kompaktsed. Samuti on kolbpumpa abil võimalik pumbata erineva viskoossusega vedelike ja ka gaase. Kolbpumba võime leida näiteks paljudest kompressoritest ja hüdropumpadest ka enamik käsipumbad on kolbpumbad.
+Kolbpumbad on väga levinud. Seda liiki pumbad suudavad tekitada suhteliselt suurt rõhku, olles ise küllaltki kompaktsed. Samuti on kolbpumpa abil võimalik pumbata erineva viskoossusega vedelikke ja ka gaase. Kolbpumba võime leida näiteks paljudest kompressoritest ja hüdropumpadest; ka enamik käsipumpasid on kolbpumbad.