Harju-Jaani kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
| pindala = |
| pindala = |
||
| elanikke = |
| elanikke = |
||
| keskuse_nimetus = [[ |
| keskuse_nimetus = [[Kihelkonnakirik]] |
||
| keskuse_nimi = [[Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] |
| keskuse_nimi = [[Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]] |
||
| asendikaardi_pilt = |
| asendikaardi_pilt = Harju-Jaani kirik1.jpg |
||
| asendikaardi_pilt_seletus =Harju-Jaani kirik, [[Raasiku]]l |
|||
| asendikaardi_pilt_laius = |
|||
}} |
}} |
||
'''Harju-Jaani kihelkond''' (lühend '''HJn''', saksa keeles ''Kirchspiele St. Johannis in Harrien'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]ast kagu pool ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Harju kreis]]is. |
'''Harju-Jaani kihelkond''' (lühend '''HJn''', saksa keeles ''Kirchspiele St. Johannis in Harrien'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]ast kagu pool ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Harju kreis]]is. |
||
Redaktsioon: 24. august 2019, kell 20:16
| Harju-Jaani kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Harju-Jaani Ristija Johannese kirik | |
 Harju-Jaani kirik, Raasikul |
Harju-Jaani kihelkond (lühend HJn, saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Piirkonna ajalugu
Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.[1]
Harju-Jaani kihelkonna mõisad
19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:
- Harju-Jaani kirikumõis
- Anija mõis,
- Aruküla mõis,
- Haljava mõis, Prangli ja Aksiga,
- Kambi mõis,
- Kehra mõis,
- Kiviloo mõis
- Perila mõis,
- Peningi mõis,
- Raasiku mõis,
- Retla mõis[2].
- Kaserahu mõis (Birkenruh), poolmõis, eraldati Kose kihelkonna Pikva mõisast 1884. aastal,
- Kaunisaare mõis (Kaunisaar), poolmõis, eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
- Paasiku mõis (Pasik), poolmõis, eraldati Jõelähtme kihelkonna Jägala mõisast 1858. aastal,
- Uus-Võhmuta mõis (Neu-Wechmuth), poolmõis, eraldati Võhmuta poolmõisast,
- Võhmuta (Wechmuth), poolmõis, eraldati Perila mõisast 1895. aastal[3].
Harju-Jaani kihelkonna vallad
- Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
- Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
- Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
- Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
- Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
- Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
- Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
- Anija vald (Annia) (1866–1898)
- Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
- Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
- Anija vald (Annia) (1898–)
- Peningi vald (Penningby) (1898–)
- Raasiku vald (Rasik) (1898–)[4].
Kihelkonna alad tänapäeval
Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.
Vaata ka
Viited
- ↑ Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja koduleht, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Välislingid
- Harju-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 423–427.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend)
Kirik: Harju-Jaani
Mõisad: Anija mõis | Aruküla mõis | Haljava mõis | Kambi mõis | Kaserahu mõis | Kaunissaare mõis | Kehra mõis | Kiviloo mõis | Läti mõis | Paasiku mõis | Peningi mõis | Perila mõis | Raasiku mõis | Rätla mõis | Võhmuta mõis