Pada: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt |
Täiendused |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
[[File:CastIronPotAndWhisk.JPG|thumb|Pada]] |
[[File:CastIronPotAndWhisk.JPG|thumb|Pada]] |
||
'''Pada''' on kumera |
'''Pada''', ka '''katel''', on ümmarguse põhja ja kumera sangaga [[malm]]ist või [[raud|rauast]] keedu[[nõu]], mida kasutatakse lahtisel tulel. |
||
==Ajaloost== |
|||
Malmpada tuli eesti [[talu]]s kasutusele [[17. sajand|17.]] või [[18. sajand]]il. [[19. sajand]]il oli taludes harilikult mitu pada. Väiksemad, 2–5 [[toop|toobised]] või kuni 3–[[Ämber (mõõtühik)|ämbrised]] pajad olid toidu valmistamiseks. |
|||
5–ämbrised ja suuremad olid loomajoogi-, pesu-, [[õlu|õlle]], [[saun]]a- jms vee soojendamiseks, aga ka [[kangas]]te, pesu jm keetmiseks. Neid kasutati ka [[pulm]]atoitude valmistamiseks<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. |
|||
==Kasutus== |
|||
Suurem pada riputati tule kohale [[katlakook|katlakoogu]] abil, väiksemad asetati [[kolmjalg|kolmjalale]]. [[Lõuna-Eesti]]s hakati 19. sajandi teisel poolel katlaid tulekolde kohale, [[reheahi|reheahju]] ette või [[pliit|pliidi]] sisse müürima<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. Vee soojendamiseks kasutatakse suuri katlaid tänaseni. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
{{Vikitsitaadid}} |
{{Vikitsitaadid}} |
||
*[[ |
* [[Katlaahel]] |
||
* Katlakook |
|||
*[[Katel]] |
|||
* [[Katlapuu]] |
|||
* [[Katlavinn]] |
|||
* Kolmjalg |
|||
* [[Pajapink]] |
|||
* [[Pajarõngas]] |
|||
== Viited == |
|||
{{Viited|allikad= |
|||
<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 134</ref> |
|||
<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 191</ref>}} |
|||
== Välislingid == |
|||
*[https://www.muis.ee/museaalview/646374 Pada, [[Eesti Rahva Muuseum]]] |
|||
[[Kategooria:Anumad]] |
[[Kategooria:Anumad]] |
||
[[Kategooria:Eesti etnegraafia]] |
|||
[[Kategooria:Katla osad]] |
Redaktsioon: 21. august 2019, kell 20:54
See artikkel räägib nõust, külade kohta vaata artikleid Pada (Viru-Nigula) ja Padu, kaardimasti kohta vaata artiklit Poti. |
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Ajaloost
Malmpada tuli eesti talus kasutusele 17. või 18. sajandil. 19. sajandil oli taludes harilikult mitu pada. Väiksemad, 2–5 toobised või kuni 3–ämbrised pajad olid toidu valmistamiseks.
5–ämbrised ja suuremad olid loomajoogi-, pesu-, õlle, sauna- jms vee soojendamiseks, aga ka kangaste, pesu jm keetmiseks. Neid kasutati ka pulmatoitude valmistamiseks[1].
Kasutus
Suurem pada riputati tule kohale katlakoogu abil, väiksemad asetati kolmjalale. Lõuna-Eestis hakati 19. sajandi teisel poolel katlaid tulekolde kohale, reheahju ette või pliidi sisse müürima[2]. Vee soojendamiseks kasutatakse suuri katlaid tänaseni.
Vaata ka
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pada |
- Katlaahel
- Katlakook
- Katlapuu
- Katlavinn
- Kolmjalg
- Pajapink
- Pajarõngas
Viited
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 191
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 134